Valtu kooli 6. klassi veebikas

ISADEPÄEV

2010-11-14T15:22:00.001+02:00

ILUSAT ISADEPÄEVA!

TALLINNA REIS 7. ja 8. klassile reedel, 19. nov.

2010-11-06T17:51:00.002+02:00

PÄEVAKAVA:
12.05 väljasõit lasteaia platsilt
13.30 bastionikäigud Kiek in de Kökis (50.-)
15.00-17.00 Skypark (50.-)
17.00 väljume Tallinnast
18.00 kodus tagasi
Bussisõit: 100.-

Kokku: 200.- (klassijuhataja kätte hiljemalt reedeks, 12. novembriks, siis anname vabad kohad teistele)!

Kaasa vahetusjalanõud Skyparki (tennised või botased). Süüa saad osta Skypargist või võtta kaasa. Krõpsud on bussis keelatud!

HUVITEGEVUS

2010-11-01T20:29:00.002+02:00

* Trenn, ring?

* Mitu korda nädalas?

* Treener, ringi juhendaja?

* Miks?

* Sinu arvamus?

MARKUS O

Ei käi kuskil.

BRIGITA

Hetkel ma ainult ratsutan kodus kolme hobusega umbes 4 korda nädalas. Ratsutan sellepärast, et ise vormis püsida, et hobuseid treenida ja mulle meeldib see. Treener on Annika, ta on lahe ja professionaalne. Ratsutamine on põnev.

KAIDI L

Käin lastekooris, mis toimub kord nädalas. Korra kuus käime Kehtnas kehtnakatega laulmas. Õpetaja Eve-Mai kutsus mind. Eriti ei meeldi vist.

MARTIN

Käin kergejõustikus Rapla ühisgümnaasiumis. Tahan käia. Treener on Jaak Liivandi. Trenn on hea.

MARKUS S

Käin kitarritunnis ühe korra nädalas Kehtnas. Meeldib. Plaan on minna ka jalkatrenni Kehtnasse.

SANDRA

Käin lastekooris ühe korra nädalas. Õpetaja on Eve-Mai. Lihtsalt tahtsin minna. Käisin ka hip-hop-trennis. Nüüd lähen jalgpallitrenni, sest mulle meeldib jalgpall.

MARI-LIIS

Käisin hip-hopis Raplas, treener oli Liis. Oli normaalne, aga enam ei käi. Nüüd hakkan käima õpiabiringides.

KAIDI B

Käin Kehtnas muusikakoolis, õpin kitarri. See on kaks korda nädalas. Läksin seda õppima, sest olin youtube'is näinud videoid, milles mängiti kitarri ja see oli väga äge. Arvan, et algus on raske, aga hiljem läheb kergemaks.

TAAVI

õpiabi, Valtu PK

ei tea veel, mitu korda

2-d olid tunnistusel

õpetajad

igav

SVEN

Käin korvpallitrennis Raplas. See on 5 korda nädalas. Mulle meeldib korvpall. Treener on Indrek Ruut. Trenn on lahe!!!!!

VAHEAJA TEGEMISTEST

2010-11-01T20:10:00.003+02:00

BRIGITA

Minu vaheaeg oli tegelikult päris toimekas, sest juba laupäeval sõitsin ma bussiga Tartusse, kus mind võttis vastu mu isa, keda ma ei olnud näinud u 2 kuud. Pühapäeval läksin vanaisa sünnale ja teisipäeva õhtuni toimetasin Tartus. Hiljem sõitsin parima sõbrannaga Raplasse tagasi. Reedel käisin Pärnus Tervise Pardiisis ja kogu vaheaja vältel tegelesin väga palju loomadega ja olin õues.

KAIDI L
Laupäeval läksin Kehrasse sõbranna sünnipäevale. See oli väga äge. Tagasi sõitsin pühapäeva lõunal. Nädala keskel ei toimunud midagi. Käisin Marjal külas. Pidin minema ka Kaidi B juurde, aga Brigita ei saanud tulla ja kahekesi oleks mõttetu olnud. Laupäeval tuli külla onu Venemaalt.

MARTIN

Terve vaheaja tegime trenni, ujusime ja tegime raskemat trenni. Ehitasime vanaema Soome kelku. Vedasime sõnnikut, lõikasime puid. Käisime iga päev kuskil.

MARKUS S

Ilmad olid suhteliselt halvad. Esmaspäeval olin toas arvutis ja käisin Siimuga väljas. Teisipäevast neljapäevani olin põhimõtteliselt terve päeva õues. Reedel olin toas ja õhtupoole läksin õue. Kukkusin trikirattaga ja siis läksin koju, kuna jalg valutas. Laupäeval käisin kiirabis ja ülejäänud päeva olin kodus. Pühapäeval käisin vanaema juures.

SANDRA

Vaheajal olin haige ja pidin kodus istuma. Vahepeal käisin õues, olin sõpradega. Kodus aitasin ema.

MARI-LIIS

Vaheaeg oli nagu vaheaeg ikka. Olin sõpradega. Mõned sõbrad ööbisid vahepeal minu juures ja vastupidi ka. Käisin õues. Midagi erilist ei toimunud.

KAIDI B

Minu vaheaeg oli väga äge. Käisin palju Kehtnas tšillimas. Tavaliselt olin kaua üleval ja magasin palju. Olin arvutis, kuulasin muusikat, olin Skype'is. Väga lebo vaheaeg oli.

TAAVI

Pühapäeval läksin naabriga tööle. Reedel tulime tagasi ja olin kaks tundi kodus ning läksin ....? (õps ei loe käekirja välja) ja pühapäeval koju. Siis läksin magama.

SVEN

Ei teinud midagi erilist. Kõik nagu tavaliselt.

MARKUS O

Minu vaheaeg oli igav. Mängisin arvutit, tegin töid ja panin pidu.

2010-10-26T20:09:00.002+03:00

MÕNUSAT VAHEAEGA! KÄIGE KA ÕUES JA AIDAKE VANEMATEL AIAS LEHTI RIISUDA! PIMEDAS KANDKE HELKURIT!

VEERANDI LÕPP

2010-10-26T19:10:00.002+03:00

Esimene veerand möödus väga kähku, onju! Võtame loo kokku. Vanemas kooliastmes õpib ainult viitele kolm õpilast, neist üks, Brigita, on meie oma! Nelja-viielised tunnistused said Kaidi L ja Markus S. Tublid!

Puudulikud hinded pidi klassijuhataja kahjuks kirjutama koguni nelja õpilase palgalehele. Kokku 14 kõverikku! Hädas ollakse põhiliselt loodusainetega. Ei oskagi õnnetut seisu kuidagi kommenteerida, kurvaks teeb, et õppimine pole popp. Ka puudumisi on paljuvõitu, ei hakka siinkohal konkreetseid nimesid välja tooma, aga nii mõnigi puudulik oleks õpetajate sõnul jäänud tulemata, kui õpilased oleks olnud õigel ajal koolis ja likvideerinud oma viimased võlad. Seega pole küsimus teadmiste puudumises või selles, et mõistus ei võta, vaid laiskuses, tahtejõuetuses ning kergema vastupanu teed (koolist poppi tehes) minemises. Palju jäi silma ka hajameelsust ja niisama unustamisi.

Veerandi parimad hetked seostusid õpetaja jaoks Brigita ilmumisega meie hulka ja tema ülisärav-päikseline hoiak-suhtumine ning selle nakatav mõju meile. Kuulsin mitmel korral, kuidas Sa teistele ütlesid, et nad ei vinguks. Kaidi B-ga olete suurepärased korraldajad-asjaajajad. Sobite hästi õpilasomavalitsusse. Kaidi L võiks klassivanemana (vastu tema tahtmist vist küll) olla krapsakam, aasta on alanud kuidagi uniselt või kuidas, Kaidi? Loodetavasti ärkad varsti ikka suveunest üles. :) Martin ja Markus S on kindlasti võimelised paremateks hinneteks ja käitumiseks. Taavi, Mari-Liis, Birte ja Sven peavad õppimisele (eriti õp. Luule ainetele) rohkem tähelepanu pöörama. Markus O ja Sandra püüavad samamoodi (või paremini) jätkata.

Veerandi meeldejäävaim sündmus oli kindlasti õp. Veera korraldatud Venemaa reis, kaasas käisid meie klassist Sandra, Kaidid, Brigita, Birte, Markus S ja õp. Kati. Reisil käitusid seitsmendikud hästi, olite väga vahvad ja vaprad!

Mari-Liis

Rahul pole kahtede ja hoolsuse hindega, aga olen ise süüdi. Meelde jäid tervisepäev ja õpetajate päev. Meie klassis hoiavad poisid ja tüdrukud eraldi, üldiselt saavad kõik hästi läbi. Vaheajal olen sõpradega, passin kodus ja arvutis, loen raamatut, vaatan telekat ja olen õues. Uuel veerandil üritan paremini õppida. Klassiga võiks teha klassiõhtu ja minna Skyparki. Veerandi kokkuvõttev hinne: 3-

Kaidi L

Mul oli neli "4" ja ülejäänud "5", käitumine eeskujulik ja hoolsus hea. Meelde jäi Venemaa reis, õpetajate päev ja õp. Luulega Pärnumaal käik. Klassi tulid uued õpilased Brigita ja Sven. Hinded olid kõigil halvemad. Poisid ja tüdrukud hoiavad omaette. Vaheajal olen kodus, lähen Kehrasse ja külla tuleb vanaonu Venemaalt. Uuel veerandil võiks klass olla sõbralikum ja ühtsem, hinded paremad. Klassiga võiks minna Tallinnasse.

Martin

Hinded olid halvemad, kehalises viiterida, matemaatika hea. Tegin palju trenni. Poisid ja tüdrukud hoiavad eraldi, uute õpilastega saame läbi. Martini soovitus: ARENEGE KÄHKU JA SAAGE PUBERTEEDIST ÜLE! Vaheajal teen ainult sugulasega trenni. Uuel veerandil püüan paremini õppida õp. Luule ainetes. Klassiga võiks minna seiklusparki. Hinne endale: 3

Sven

Olen hinnetega rahul, paremini ei saaks. Sellel veerandil magasin palju. Meie klass on norm. Vaheajal plaane pole. Uuel veerandil plaane pole. Hinne endale: 5+.

Markus O

Hinded pole kõige paremad, aga kahtesid pole. Hindeid oli raske saada. Sellel veerandil olin palju arvutis. Meie klass on tore, lahedad uued õpilased. Vaheajal mängin arvutiga. Uuel veerandil plaanin mitte saada kahtesid, klassiõhtut ei taha mitte. Hinne endale: 3.

Taavi

Hinded halvad, oleks saanud paremini. Sellel veerandil läksin trenni. Meie klass on hea. Vaheajal puhkan. Uuel veerandil õpin paremini. Koos võiks minna jõulude ajal linna, Skyparki, teha klassiõhtu. Hinne endale: 2.

Markus S

Hinded neljad-viied. Käisin jõusaalis ja Venemaal. Klassis on poisid ja tüdrukud eraldi. Vaheaja plaanid: jalgpall, bmx, chill. Uuel veerandil ei lase hindeid alla ja õpin hästi. Klassiga võiks minna Skyparki ja linna. Hinne endale: 4.

Birte

Hinded normaalsed, aga pole rahul. Klassi tulid uued õpilased. Käisin Venemaal ja õp. Luulega bioloogiamatkal, meelde jäi ka õpetajate päev. Vaheajal tahaks minna sugulastele külla ja reisile. Uuel veerandil tahaks klassiga Tallinnasse minna ja paremini õppida. Hinne endale: 5.

GEOSEIKLUS 22.10.10

2010-10-26T15:01:00.003+03:00

Viimasel koolipäeval, 22. oktoobril toimus 5.-9. klassidele geoseiklus, korraldajateks õpilasomavalitsuse liikmed ja huvijuht Kalvi. Koolipere jaotati võistkondadeks ning GPS-ide abil tuli Kaereperest üles leida ristsõna küsimused ning kanda seejärel õiged vastused ristsõnasse. Ilm oli ekstreemselt jäine-lumine-tuisune ning omajagu vaprust nõudev. Tundus aga, et kõik jäid päeva ja lõbusa võidujooksuga rahule. 1. koha võistkonnas olid meie klassi Markus S ja Birte, 2. koha tiimis Kaidi B ning 3.-4. koha saavutasid Sveni ja Martini võistkonnad. Kiidan Brigitat ja Kaidi B-d, kes osalevad väga aktiivselt õpilasomavalitsuse töös ning aitasid võistlust korraldada ja läbi viia.

BRIGITA MUINASJUTT "VIKERKAARE POEG"

2010-10-20T15:43:00.000+03:00

(Õpime rahvaluulet ning kirjutasime muinasjutte. Muinasjutus pidi kasutama etteantud sõnu, mille koos tahvile nuputasime. Sõnad olid vikerkaar, ballett, lõõritama, poksima, sikutama, kuldne pats, sportlik, säravsilmne, kahvatu.) Klassi parima muinasjutu jutustas Brigita:

Kunagi ammu-ammu elas üks kena neid, kelle hääl oli kaunim kui lõokesel, tantsuoskus parem kui kellelgi teisel selles kuningriigis, kuid ta oli väga vaene ja elas vanas hurtsikus. Sellegipoolest oli ta väga lahke ja abivalmis ning andis kõigile süüa ja peavarju isegi siis, kui tal endalgi midagi polnud. Selle headuse ja kõige muu kaunistuseks oli tal imekaunis kuldne pats.

Ühel ilusal sügispäeval, kui neid tavapäraselt lõõritas ning balletti tantsis, kuulis ta järsku kapjade plaginat. Tütarlaps vaatas kaunist eebenipuust aknast tänavale. Neiu üllatuseks seisis vana laguneva maja ees trobikond ratsanikke, neid võis seal oma viiskümmend olla. Kaunitar astus uksest välja ning tema säravsilmne naeratus ning põlveõndlani langev pats lummasid kõiki mehi, välja arvatud üht...tema nimi oli Edward ja ta oli selle salga pealik. Hirmunud tütarlaps küsis julgust kokku võttes meestelt, kas nad teest väsinud pole ning kas nad ei tahaks oma kuivavaid kurke tema kaevuveega kosutada ning tema juures öömaja saada. Edward üllatus tütarlapse julgust märgates ning kostis käredal ning nõrgal häälel, et vesi kuluks tema salgale ja temale ära. Neid naeratas ja jooksis elegantsel sammul tuppa anumate järele.

Sõjardid ronisid sadulaist maha ning tõttasid esmalt hobustele juua andma, hiljem kustutasid nad ka ise janu. Tüdruk imetles meeste sportlikkust ning seda, kuidas nad poksisid ja huvitavaid võistlusi korraldasid. Neiule ei tulnud kordagi pähe küsida pealikult, kes nad on, kust nad tulevad, millal ja kuhu suunduvad. Ta oli armunud. Kui küsite, kellesse, siis nimelt võluvasse Edwardisse, kes aga teda tähelegi ei pannud.

Ühel hetkel kogu olemine lõppes. Kõik kadus hetkel, mil sädelev ning pilkupüüdev vikerkaar taevasse ilmus ning nagu võluväel mehi kutsus. Kui ma ütlen kõik, siis ma nii ka mõtlen - hobused, mehed, poksikuhikud, joogid, rõõmud... Ja mis tüdrukule kõige ahastavam -kaunis Edward. Kolm päeva ahastas tüdruk: ta nuttis oma silmad punaseks ja jättis oma välimuse unarusse.

Kolme päeva pärast kordus see kõik uuesti ning taas ei tulnud kaunitarile pähegi küsida selle salga kohta, aga ta oli veelgi rohkem võlutud Edwardi välimusest, et oleks sellest peaaegu segi läinud. Äkki oli kõik kadunud ning taas oli selges päikselises taevas vikerkaar. Tüdruk nuttis ja kirus end, et ta taas ei olnud küsinud ning korrutas aina endamisi: "Miks jälle, miks jälle?"

Kolme päeva pärast leidis ta kapist kirja ning seitse paari jalanõusid ja seitse kõige kallimast siidist valmistatud kleiti. Ta avas ettevaatlikult kirja ning selles seisis:" Tere, kaunitar, mina olen Edward ja ma olen vikerkaare poeg. Ma ei tohtinud sulle seda öelda, sest ettekuulutus nägi ette selle, et kunagi leian ma endale koledast majast imekauni abikaasa, kuid ma ei tohi talle kordagi silma vaadata ega talle midagi oma tunnestest rääkida, muidu ta sureb. Sa pead kandma kõik need kleidid ja kingad 7 päevaga katki, siis saab sinust minu abikaasa."
Tüdruk tegi nagu kästud ning selleks, et kõik kleidid ja kingad saaksid hästi ära kantud, tegi ta seitse päeva ja seitse ööd järjest tööd. Seitsmendal päeval nägi ta üht pisikest hiirt väikest kirja tema poole sikutamas. Neiu tõttas hiire poole, ise näost kahvatu, ja võttis loomakeselt surmväsinuna kirja vastu ja andis hiirele juustutüki. Neid hakkas rutakalt kirja lugema ning selles seisis: " Kell 12 öösel kõige ärakantuma kleidiga kaevusügavikus."
Tüdruk ootas, kuni kell lõi täpselt 12, ning hüppas siis kaevu. Seal sai ta vikerkaare poja Edwardiga kokku ja too juhatas ta oma lossi, kus nad elasid elu lõpuni õnnelikult ning said kolm tütart ja seitse poega. Kõiki ehtisid samasugused kuldsed juuksed ja nad olid sama osavad nagu nende ema ja isa.

VENEMAAL MIHHAILOVSKOJES-PETSERIS-PIHKVAS 11.-13.okt 2010

2010-10-17T15:12:00.004+03:00

BRIGITA
Hommikul ärkasin kell 6. See oli kohutav, sest õues oli väga külm ja unisusega seoses läksid kellaajad sootuks meelest ära. Startisime kell 7 ja seejärel sõitsime 4-5 tundi piiri äärde, kus ootasime umbes tunni, et meid üle lastaks. Meie passe kontrolliti kaks korda ja asju ühe korra. Hiljem sõitsime mööda konarlikke Vene teid umbes 3 tundi.
Kõik majad, mida ma nägin, olid varisemisohtlikud ja räämas. Alles Petseris nägin talutava välimusega maju ja ka korterelamuid. Võrreldes Eestiga oli Venemaa nagu tõeline pommiauk. Kui olime umbes 10 km Venemaal sõitnud, tuigerdas üks vana joodik oma rattaga tee peal nii, et buss oleks peaaegu kraavi põrutanud.
Petseri klooster oli üks kõige kenamaid kohti, mida ma Venemaal nägin. See oli väga uhke ja korras ning mulle meeldis see väga. Seal viibides pidid tüdrukutel olema seelikud seljas ja mütsid peas. See nägi väga naljakas välja. Mulle meeldis seal väga.
Puškiniga seotud paigad olid kenad ja ajaloolised. Esimeses kohas ei saanud midagi aru, sest giid ei lasknud õpetajal tõlkida. Toad ja ruumid olid kenad. Teises kohas sain juba märksa rohkem aru ja seal mulle meeldis, sest saan talupidamismeetoditest väga hästi aru. Teistel oli väga külm, aga mul oli kahekordne jope ja väga soe.
Vene toidud olid ööbimispaigas talutavad, aga kohvikus superhead. Sain oma elu parimat liha.
Toad olid kenamad, kui ma arvasin (kui välja arvata hallitavad seinad, mitte kinni käivad uksed ja külm dušš). Koridoris oli vaikne, aga see oli väga ebaaus, et teisel korrusel oli kõik lubatud.
Mulle väga ei meeldinud Venemaal, sest õpetajad patrullisid ja ma kukkusin põlved katki.
Eestisse jõudes oli suur kergendus, sest Eesti on kümme korda kenam kui Venemaa. Neid riike pole mõtet võrreldagi.

KAIDI L
Hommikul kell 7 väljusime bussiga Kaereperest. Sõitsime ikka mitu-mitu tundi enne, kui piirini jõudsime. Piiri ületasime Luhamaa piiripunktis. Olime seal päris kaua. Piiril kontrolliti kotte ja valgustati meid läbi. Üks miilits tuli bussi ja kontrollis passe.
Piirist üle jõudes nägid teeääred välja nagu tõelised peldikud ja prügimäed. Venemaa oleks nagu maha jäetud. Majad olid hüperlagunenud. Lugesime inimesi kokku, sest neid oli nii vähe. Eesti on ikka palju puhtam. Ma ei imesta, et siin nii palju venelasi elab.
Petseri kloostrisse sisenedes pidime panema rätikud pähe ja seelikud selga. Rätiku sain õp. Tiina käest, sest mul endal polnud salli ega kapuutsi. Klooster oli ilus ja nägime munkasid.
Puškiniga seotud paigad eriti meelde ei jäänud. Teisel päeval käisime kuskil Mihailovskojes vms. Giid oli jube. Ta rääkis ainult vene keeles ja me ei saanud midagi aru. Muidu olid kenad paigad.
Vene toidud olid suht head. Ainult see ei meeldinud, et hommikuks oli praad. Liha oli seal väga hea. Mmmm....viis keele alla.
Ööbisime hotellis. Hotell oli üle minu ootuste, kuigi meil oli ukses auk ja seinad hallitasid. Voodid olid muidu head. Õpetajad patrullisid väga palju.
Tagasisõit oli väga äge. Brigita laulis terve tee.

MARKUS S
Bussis istusime taga, sõit piirini oli suhteliselt kiire. Piiripunktis läks kaua. Kui olime üle piiri, polnud mingit ärevust. Teed olid halvad, majad koledad. Äge oli see, kui tee peal mingi jalgrattur vingerdas. Eestis on majad ilusamad, teed paremad, autod uuemad.
Petseri kloostri juures pidid tüdrukud seelikud selga panema ja mütsid pähe. Klooster oli suur. Teisel päeval käisime Puškini sõprade majas ja ta vanemate mõisas. Giid oli hea ja õps sai tõlkida.
Vene toit oli suht hea, hapukoor oli rõve, liha oli väga hea, supid halvad, leib ka ei maitsenud hästi.
Esimesel õhtul käisime enne öörahu teiste tubades ja peale öörahu olin oma toas ja vaatasin telekat.
Teisel õhtul käisime ka teiste tubades ja ostsime jäätist. :P Peale öörahu käisime ka salaja väljas.
Kaubandus oli peaaegu sama, ainult et mõned asjad olid odavamad, mõned kallimad.
Tagasisõit tundus pikem kui minek. Bussis mängisime kaarte ja kui olime Eestis, siis oli hea olla. Kodus oli ka väga hea olla.
Reis oli suht äge, aga nüüd lähiajal ma enam mitte mingil juhul Venemaale ei läheks. :D Olen rahul, et kaasa läksin.

SANDRA
Hommikul kell 7 oli väljasõit. Bussis oli alguses kõik vaikne, sest kõik olid unised. Pärastpoole hakati rääkima. Sõitsime piiri äärde umbes neli tundi või rohkemgi. Eesti piiril vaadati meie passi ja nägusid. Vene piiril pidime bussist välja minema, andma passi tädile ja ta pani templi. Siis vaadati meie kotid ja buss üle. Sõitsime edasi umbes kolm tundi.
Kui ma välja vaatasin, nägin koledaid maju. Vahepeal olid ristid, seal oli vist keegu hukkunud.
Esimesel päeval käisime kloostris. Mulle meeldivad need.
Siis jõudsime hotelli. See oli kole, mulle ei meeldinud. Toad olid normaalsed, magamiseks kõlbasid. Toit mulle eriti ei maitsenud, aga söömiseks kõlbas. Olin ühes toas Kristiina, Kristeli ja Elinaga.
Järgmisel päeval läksime kuskile Puškini mäele, ma täpselt ei mäleta. Käisime Puškini muuseumides. Meile räägiti päikesekellast ja mingist puust. Peale seda läksime kohvikusse sööma, seal olid head toidud ja kõige parem oli saiake. Siis läksime kloostrisse. Seal oli ilus. Tegin vaikselt ka paar pilti. Sellel päeval oli giid venelane. Ma sain väga hästi aru, mis ta rääkis.
Pärast õhtusööki läksime hotellituppa, vaatasime natuke telekat ja rääkisime juttu. Käisime poes ja rääkisime natuke venelastega. Siis läksime magama.
Järgmisel hommikul sadas õues lund. Olin rõõmus, sest sai koju. Käisime kuskil muuseumis ja kohvikus söömas. Toit oli hea. Siis suundusime koju. Eestis oli kohe hea tuju. Reis oli lahe, mulle meeldis.

BIRTE
Ärkasin kell 6 hommikul. Sõitsime väga kaua. See oli igav.
Kui üle piiri jõudsime, olid mõlemal pool prügihunnikud. Vahepeal olid ilusad majad, vahepeal väljasurnud kohad. Eestis on palju ilusamad kohad.
Tulime bussist välja ja läksime kloostrisse. Mütsid pidi pähe panema ja mingi nõmeda seeliku selga. Klooster oli ilus, aga igav.
Puškiniga seotud paigad olid väga ilusad, eriti nendes majades olevad pildid, vanad asjad ja ruumid.
Vene toit oli väga hea, aga seda ma ei teadnud, et saab kolme toitu: supi, prae ja magustoidu.
Rääkisime öösel kaua ja ehmatasime üksteist. Koridoris ei saanud eriti käia, sest õpsid ei lubanud. Meil oli karm valve, aga teisel korrusel joosti kogu aeg ringi ja käidi katusel. Olime kella kaheni öösel üleval. Lõbus oli.
Šopata oli lõbus, sai odavaid asju osta.
Tagasisõit oli igav. Magasin ja kuulasin mussi. Eestisse jõudmine oli tore, sest Eesti on ikka väga ilus paik.
Kõige enam meeldis mulle see kirik, kus me viimasena käisime. Seal oli ilus ja kuidagi hea tunne oli.

KAIDI B
Bussis istusin ma Brigitaga koos, meil sai palju nalja. Lisaks Valtu koolile olid kaasa ka kaiukad. Piiri peal vaatasid kontrollijad mind väga kahtlaselt, nagu ei tunneks ära. Pole ka ime, kuna isegi mina ei tundnud ennast ära pildilt. Õpetajad hoiatasid meid, et see külalistemaja, kus me ööbime, ei pruugi olla väga luks, pigem nagu ''Ühikarottides'', aga kui me kohale jõudsime, nägime väga koledat maja, aga meie toad olid vapustavalt ilusad. Keegi oli mulle ka öelnud, et seal võib prussakaid olla vannitoas, aga kus sa sellega! :D
Igatahes öösel sai meil palju nalja, esimesel päeval oli meil toa peale kokku 8 pakki krõpsu ja teisel päeval 7. Minu toas olid veel Brigita, Kaidi L ja Birte. Toad olid tavaliselt nelja-, kolme- või kahetoalised. Mulle meie tuba väga meeldis, ikka veel igatsen seda.
Kui käisime kloostris, pidid tüdrukud/naised panema mingid seelikud selga ja mütsid pähe (ma ei tea, miks). Kui giidiga koos olime, oli väga igav olla, kuna meie ei saanud ju midagi aru.
Lõunasöögid olid täiega head, hommikusöögid nii ja naa. Viimase päeva hommikul ei tahtnud nagu üldse süüa.
Ma kohtasin ka Loksa eestlasi, kes ööbisid meiega samas majas. Ilm oli suhteliselt külm ja jube, aga esimesel päeval väga kena päikseline.
Viimasel päeval käisime Pihkvas suures kaubanduskeskuses, seal oli suhteliselt normaalne. Sain endale isegi 2 särki.
Igatahes mulle see tripp meeldis. Loodan, et tulevane Sankt Peterburi tripp tuleb ka meie koolile, kuna sinna tahaks veel rohkem minna.

VALTU KOOLI VANA MAJA 100!

2010-10-10T20:03:00.002+03:00

Valtu kooli vana maja ehitati 1910. aastal. 9.oktoobril toimus koolimajas sellele tähtpäevale pühendatud konverents "100 aastat Valtu haridustemplit".

TERVISEPÄEV "REIPALT KOOLIPINKI!"

2010-09-10T09:46:00.004+03:00

Täna peeti Eesti koolides üleriiklikku tervisepäeva. Selle eesmärgiks on kujundada ja arendada noorte seas sportlikke harjumusi ja tervislikke eluviise. Üritus toimub 2004. aastast septembrikuu teisel reedel ning selle idee algatajaks on kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe. Iga kool valib ise, mida põnevat sellel päeval ette võetakse. Meie kepikõndisime, orienteerusime ja sõitsime jalgrattaga - valik oli vaba!

Orienteerusid: Birte, Markus O, Kaidi L, Sandra, Sven, Martin, Markus S

Kepikõndisid: Mari-Liis ja õpetaja Kati

Jalgrattaga väntasid: Kaidi B ja Brigita

BRIGITAL KÜLAS 04.09.10

2010-09-06T15:31:00.001+03:00

KIRJUTAB BRIGITA:

4. september oli nagu iga teinegi koolipäev selle vahega, et klassijuhatajatundi ei olnud,vaid selle asemel tuli klass koos klassijuhatajaga mulle külla. Tunnid lõppesid kell 13.00 ning mina ja Kaidi hakkasime kodu poole väntama. Ilm oli kohutavalt jäine ja vihma tibutas. Alles kodutee peal jõudsid ka teised autodega meile sappa. Kohale jõudnud, hakkasid teised vaatama arvukaid loomi, kelleks olid siis lambad, hobused, sead, jänesed, koerad, papagoid, koerad, kassid jne. Sellele järgnes tuppa minek, kus hakati kogu maja üle vaatama. Mulle ei meeldinud see üldse, aga noh, mida ikka teha...

Selle järel istusime laua taha ning ema ja Peter hakkasid rääkima meie tulevikuplaanidest, enamik otseselt seotud hobustega. Samal ajal sõime aga jäätist ja kooki. Hiljem hakati
küsitlema ka klassi õpilasi, nt kas keegi on kunagi teinud ise filmi,kas kellelgi on kodus loomi, kui on, siis milliseid jne.
Pärast seda hakkasid kõik kodu poole liikuma, kes varem, kes hiljem ning sellele järgnes nädalavahetus.

ALGUS VALTU KOOLI MOODI

2010-09-01T18:33:00.006+03:00

Aeg: 1. september 2010

Koht: Valtu kool

Põhjus: kooliaasta 2010/2011 algus

Kõigest lähemalt:

Valtu koolis õpib sellel aastal 120 last. Õpetaja Anne ja direktor Andres võtsid 1. klassi vastu koguni 19 pisikest, aga tähtsa näoga põnni. Uue klassijuhataja õp. Reeda said endised õp. Anne lillelapsed. Tänane aktus oli Valtu koolile omaselt südamlik, armas ja kodune. Tekkis tunne, et alustame ühtse kooliperena ja meie koolis on uhke ja mõnus õppida-töötada. Täna tutvustasime ka oma mustkollast koolimütsi, mida kõik soovijad ka edaspidi tellida saavad. Meie kooli moto on "Päike paistab kõigile!". Ja nii ongi!

Meie klass jätkab 11-liikmelisena, tervitame uusi seitsmendikke: särasilmset Brigitat ja täna-mitte-väga-kooli-lainel olnud Sveni. Endiselt naerupallitsesid Martin (arvas, et esimesel päeval ju veel võib) ja suvel palju tööd rabanud Taavi, pikkust olid juurde visanud Markus S ja Mari-Liis, Kaidi L tundus mõtlik ja vaikne, Kaidi B rõõmus uue sõbra Brigita üle, Sandra endiselt tagasihoidlik, Markus O natuke unine, Birte ootusärev ja positiivne. Tunniplaanis on päevad pikemad, lisanduvad mitmed loodusained, geograafia ja bioloogia, mida õpetab õp. Luule.

Õpetajalt said seitsmendikud kingituseks "Pai pubeka šoksi", mille tagumisel küljel seisis:

Manusta siis, kui sul esineb üks või mitu järgmistest nähtudest:
1) kiusav laiskus,
2) spikerdamise-slikerdamise-susserdamise-vusserdamise vajadus,
3) külmajudinad kooli läheduses,
4) kui kõik „SUURED“ tunduvad lollid ja mõistmatud,
5) jonnijorutuurid,
6) pidev tõmme arvuti või teleka poole.
Parima ravitulemuse saamiseks manusta 1. septembril ja korda, kuni nimetatud nähud kaovad.
Kui haigussümptomid ei kao, süvenevad või ilmnevad muud puberteedist või koolist tingitud kõrvalnähud, siis konsulteeri õpetaja või emme-issiga.

Õpetaja soovib, et oleksime üksteise vastu ausad ja avatud, austaksime ja hindaksime igaühe omapära ja arvamust, jätkaksime aktiivselt ja rõõmsalt! Ligitikkuva (või juba platsis oleva) puberteediga on raske hakkama saada, teada värk, aga see pole siiski parandamatu haigus ning möödub loodetavasti valutult nii seitsmendike enda, lapsevanemate kui ka klassijuhataja jaoks. :)

Ilusat kooliaastat kõigile seitsmendikele, emmedele-issidele ning õpetajatele!

KOOL ALGAB!

2010-08-26T19:07:00.005+03:00

VALTU KOOL ALUSTAB UUT ÕPPEAASTAT 1.SEPTEMBRIL KELL 9.30
AKTUSEGA.

KOOLIBUSS SÕIDAB 1.SEPTEMBRIL
I BUSS
8.40 Kehtna
8.45 Keava
8.55 Lau
9.05 Ingliste
9.15 Öökulli
9.20 Kaerepere

II BUSS
8.25 Lelle
8.50 Kehtna
8.55 Keava
9.05 Kaerepere

TAGASI LÄHEB BUSS 12.00

KEAT LAAGER juunis 2010

2010-06-20T11:41:00.009+03:00

TEEME KOKKUVÕTTEID

2010-06-07T22:31:00.002+03:00

Klassis on 10 õpilast, sügisel tuli uus õpilane Birte, 3. veerandil lisandus uus poiss Lauri, kes kadus veerandi lõpus nagu tina tuhka.

MEIE TEGEMISED:

* käisime Tallinnas batuudipargis, Megazone'is, Harjumäel uisutamas, kinos vaatamas filmi "Videvik: Kuuvarjutus", teatris vaatamas etendust "High School Musical";

* jõululõunal Arturi trahteris;

* osalesime laagris "Kaitse end ja aita teist" Tarsi talus (kaasas Kaidid, Birte, Sandra, Mari-Liis, Markus S, Martin ja Taavi; lasime selleks puhuks teha koolilogoga türkiissinised T-särgid);

* mitmed käisid vene keele preemiareisil Setumaal;

* Kaidi L käis inimeseõpetuse preemiareisil.

VÕTSIME OSA ÜRITUSTEST KOOLIS, ESINDASIME KOOLI:
* tervisepäeva orienteerumine-jalgrattasõit-kepikõnd;

* erinevad spordivõistlused (spordipäev, kevadine krossijooks, TV10 olümpiastarti, heategevuslik teatejooks Raplas, maakonna meistrikad);

* 2 klassiõhtut (4. veerandil jäi ära, sest poisid ei viitsinud korraldada);

* Kaidi L-i osavõtt eesti keele, kirjanduse ja kultuuri mälumängust;

* osavõtt suitsuprii klassi konkursist;

* vastlapäev Palukülas;

* 5. klassi sõbrapäeva laat (Markus O müüs arvutimänge, Mari-Liis tegi õnneloosi);

* tegime märtsistendid;

* emakeelenädala üritused: keelejooks, sõnavaraolümpiaad, teatripäev "Fantaasia lendu!" (meie näidend "Arvutisõltuvus ja Ameerika", Martin märgiti ära meesosatäitjana);

* naistepäeval 8. klassi staaride paraad, naistele pühendatud laulude esitamine (meil räpiversioon laulust "Alice", esitasid Taavi, Markus S ja Martin, teised taustalauljad), tortide kaunistamine (poisid ja Birte);

* 7. klassi naljapäev "Mis sul viga on?" - naljakad kostüümid ja nimed (ära märgiti meie perekond Pakiraam), naljalehe meisterdamine rühmades;

* Külalava (Martin õhtujuht);

* talgupäev "Teeme ära" (koristasime bussijaama ümbrust ja ujula ees olevat ala);

* Kaidi L ja Mari-Liis esindasid klassi õpilasomavalitsuses;

* sooritasime edukalt eesti keele ja loodusõpetuse tasemetöö;

* algklasside mälumängu korraldamine IV veerandil.

MEIE SAAVUTUSED:

* nelja-viielised tunnistused Kaididel, Markus S-il, Martinil;

* meeskondlik 2. koht vene keele olümpiaadil (Kaidi B, Markus S, Martin, Sandra);
* osalemine inglise keele olümpiaadil (Kaidi B 14.-17., Markus S 19.-21., Taavi ja Martin 39.-40. koht);
* osalemine ajaloo-olümpiaadil (Markus S ja Kaidi L 2.-3. koht, Martin 6. koht);
* osalemine loodusõpetuse olümpiaadil (Kaidi L 3. koht);
* Taavi oli tubli sportlane erinevatel võistlustel;
* koolisisesel sõnavaraolümpiaadil Kaidid 1.-2. koht, Markus S 5. ja Martin 10. koht;
* keelejooksul Kaidi B, Sandra ja Martin 3. koht;
* Kaidi L-i 1. koht eesti keele, kirjanduse ja kultuuri mälumängus (meeskondlik);
* suitsuprii klassi konkursi edukas lõpetamine;
* KEAT-i laagris 6. koht (kokku 14 võistkonda).

2010-06-05T21:33:00.002+03:00

4. juunil lõppes õppeaasta 2009/10. Viimane koolipäev algas sportliku tegevusega kooliõues: sai korv- ja jalgpalli mängida, orienteeruda, batuudil hüpata ning õhupüssi lasta. Kuidas kuuendikel erinevatel võistlustel läks, jäi õpsil kahjuks selgusetuks, sest minu peatähelepanu all olid sel päeval üheksandikud, kes higistasid eesti keele eksami konsultatsioonil. Päev jätkus söömisega, direktoripoolse kokkuvõttega aastast, parimate autasustamise ning kiire klassijuhatajatunniga. Olime eelnevalt blogi ja kroonika tarbeks aastakokkuvõtted ära kirjutanud, nii et põhiliselt kordasime üle, mida esmaspäeval laagrisse kaasa võtta ja mida maha jätta, proovisime selga "sooje" laagrisärke ning soovisime õnne suvisele sünnipäevalapsele Mari-Liisile. Tunnistused sain anda ainult Kaidid B-le, Markus S-ile ja Martinile. Teistel on veel võlad, põhiliselt matemaatikas. Kokkuvõttes ei lõpetanud ükski kuuendik klassi kiitusega. Nelja-viielise tunnistuse viisid koju Kaidid, Markus S ja Martin. Täiendavale õppetööle matemaatikas jäi üks õpilane. Esmaspäeval kell 9 sõidame Tarsi tallu laagrisse "Kaitse end ja aita teist" Kaidide, Markus S-i, Martini, Taavi, Birte, Sandra ja Mari-Liisiga.

TUTIPÄEV 2. juunil 2010

2010-06-05T11:39:00.002+03:00

Tutipäev lõpetab 9. klassi pingi nühkimise piinad: algab eksamiteks valmistumise periood, esimene neist (eesti keel) on juba laupäeval, 5. juunil. Jätsime kooliperega nendega hüvasti ja soovisime head põrumist eksamitel. Tutipäeva valmistas ette 1. klassi õpetaja Vilve koos mitte-enam-nii-väikeste-põnnidega. Väga vahva ja pikk esinemiskava oli, eriti jäi meelde loodusõpetuse tunni lavastus. Sõna anti ka 9. klassi esimesele klassijuhatajale õp. Hele-Mallele, kes meenutas nende vigureid ja toredaid ettevõtmisi. Selgus, et sellest klassist on kooliaja jooksul läbi käinud u 30 õpilast, praeguseks on alles jäänud 11. Eelkõige kiitis õpetaja selle klassi head organiseerimisvõimet. Traditsiooniliselt jagab 9. klass ka kõikidele klassidele kingitusi: 2. klass sai näiteks juurde kolm "poissi", sest neil on ainult kaks, 7. klass kotitäie paberlennukeid, 5. klass jalgrattakiivri, meie pakiraami (perekond Pakiraamile mõeldes) ja jalkamängu. Ka õpetajate kink oli väga omanäoline - roosaks võõbatud elektripirnid - et meie kunagi läbi ei põleks.

ALGKLASSIDE MÄLUMÄNG 3. juunil

2010-06-04T21:50:00.001+03:00

4. veerandi mälumängu algklassidele korraldas 6. klass. See toimus neljapäeval 1. tunni ajal. Meie küsimused puudutasid viimast kooliaastat ja meie koolielu. Küsimused mõtlesime välja koos, Kaidi L kirjutas punkte tabelisse, Martin luges küsimusi-vastuseid ette, Markus O oli itimees ja näitas slaidikava, tüdrukud parandasid vastuseid, Taavi ja Markus S aitasid saali korda sättida. Kiidan kõiki!

Meie küsimused:

1. MITU ÕPILAST JA MITU ÕPETAJAT ON VALTU KOOLIS?
Vastus: 114 ÕPILAST, 17 ÕPETAJAT (1+1 P)
2. MILLINE LASTEKIRJANIK KÜLASTAS VALTU KOOLI KEHTNA VALLA KIRJANDUSPÄEVADE AJAL?
VASTUS: HEIKI VILEP (1 P)
3. MILLINE ÜRITUS TOIMUS VALTUS 29. JA 30. APRILLIL JA MITMENDAT KORDA?
VASTUS: “KÜLALAVA”, 15. KORDA (1+1 P)
4. MIS OLI DIREKTORI NIMI NALJAPÄEVAL, 1. APRILLIL?
VASTUS: DR. WERY KURB (1 P)
5. MIKS DOKTOR WERY KURB EI NAERNUD?
VASTUS: TA OPEREERIS OMA NALJASOOLIKA 3-AASTASELT VÄLJA. (1 P)
6. KES ON PILDIL?
VASTUS: ÕP. ANNE (1 P)
PILDI JOONISTASID 2008. AASTAL VALTU KOOLI LÕPETANUD ÕPILASED
7. PAIGUTA JÄRGMISED ÕPETAJAD PIKKUSE JÄRJEKORDA. ALUSTA KÕIGE PIKEMAST:
ÕP. VILVE, ÕP. KADI, ÕP. ANNE, ÕP. EVE-MAI
VASTUS:
1. ÕP. ANNE – 1,70
2. ÕP. VILVE – 1,64
3. ÕP. KADI – 1,62
4. ÕP. EVE-MAI – 1,60 (1 P)
8. KELLELE VÕI KUHU SAAB HELISTADA SELLEL TELEFONINUMBRIL:
48 62 643?
VASTUS: VALTU KOOLI ÕPETAJATE TUPPA ( 1 P)
9. MIS ON VALTU KOOLI KODULEHE AADRESS?
1) www.valtu.pk.ee
2) www.valtupohikool.ee
3) www.valtupk.edu.ee
4) www.valtupk.ee
VASTUS: 3) (1 P)
10. KES VÕITIS “LAULULINNU” KONKURSI 1.-2. KLASSI ARVESTUSES?
VASTUS: STEN 1. klassist (1 P)
11. KES ON ESMASPÄEVITI 1. KORRUSEL KORRAPIDAJAÕPETAJA?
VASTUS: ÕP. EBE (1 P)
12. MIS OLID APRILLIKUU SUUREL STENDIL 1. KORRUSEL?
VASTUS: LENDAVAD SEAD (1 P)
13. MIS KUUS ON SÜNNIPÄEV TÄDI ILMEL? Lisapunkt kuupäeva eest.
VASTUS: 12. APRILLIL (1 P)
14. MILLAL AVATAKSE JA SULETAKSE VALTU RAAMATUKOGU TEISIPÄEVAST REEDENI?
VASTUS: AVATAKSE KELL 10, SULETAKSE KELL 18. (1 + 1 P)
15. KUI PALJU MAKSAB VALTU KARMANIS NUUDLIPAKK?
VASTUS: NUUDLIPAKK MAKSAB 2.90 (1 P)
16. MIS VÄRVI ON VEEAUTOMAADI GASEERITUD VEE NUPP?
VASTUS: ROHELINE (1 P)
17. KUI REASTADA ALGKLASSIDE LAPSED TÄHESTIKU JÄRJEKORDA (PEREKONNANIMEDE JÄRGI), SIIS KES ON JÄRJEKORRAS ESIMENE JA KES VIIMANE?
VASTUS: ESIMENE: SÄDE 1. klassist; VIIMANE: KAREL 4. klassist (1 + 1 P)
18. KUST ON PÄRIT JÄRGMINE PILT (öökull)?
VASTUS: E-KOOLI AVALEHELT (1 P)
19. MIS KELL ALGAB 5. TUND?
VASTUS: KELL 12.20 (1 P)
20. MITU LIBLIKAT ON 2. KLASSI AKENDE PEAL?
VASTUS: 12 LIBLIKAT (1 P)

Küsida ei jõudnud järgmisi küsimusi:
21. MILLISE KOOLI ÜRITUSEGA ON TEGEMIST (pildil ajab 5. kl Marko vahukoort vahtu)?
VASTUS: NAISTEPÄEVA TORTIDE KAUNISTAMINE (1 P)
22. KES MEIE KOOLI ÕPILASTEST LAENUTAS 2009/10 ÕPPEAASTAL VALTU RAAMATUKOGUST KÕIGE ROHKEM RAAMATUID?
VASTUS: GERDA M 2. klassist (95 RAAMATUT)
23. MITU KORVI ON SPORDIMAJAS?
VASTUS: 6 KORVI (1 P)
24. KUI PIKK ON STAADIONIRING?
VASTUS: 333 MEETRIT (1 P)
25. KES ESINDASID VALTU KOOLI MAAKONNA ÕPIOSKUSTE OLÜMPIAADIL? NIMETA 3 ÕPILAST.
VASTUS: ADEELE, STEN, GERDA M. (IGA NIMI 1 P)
26. MITU KARIKAT ON 1. KORRUSEL KAHES KARIKAKAPIS KOKKU?
VASTUS: 44 KARIKAT

LOODUSÕPETUSE TASEMETÖÖ - 19.05.10

2010-05-20T11:34:00.003+03:00

Ka loodusõpetuse tasemetöö tulemustega võib jääda rahule: kolm viit (Martin, Kaidi L ja Markus S), kuus nelja ja üks kolm. Tublid lapsed! Õp. Kadile ka kiitus! :) Muide, see oli teie elu viimane tasemetöö! :D

EESTI KEELE TASEMETÖÖ

2010-05-12T10:22:00.000+03:00

Tasemetöö läks üle ootuste hästi: neli "5" (Kaidi B ja L, Markus S ja Martin), neli "4" ja ainult üks "3". Eraldi kiidan Mari-Liisi, kellel jäi 2 punkti puudu viiest, ja Birtet, kes sai nelja. Meie keskmine hinne oli 4,3. Õpetaja jäi igatahes väga rahule. Võtsite ennast otsustaval hetkel kätte, ei teinud hooletusvigu ja olite tublid! Ees on loodusõpetuse tasemetöö 19. mail. Loodetavasti pingutate seal samuti ja teete õpetaja Kadile headmeelt.

PILDISTAMINE

2010-05-09T22:11:00.003+03:00

Kolmapäeval, 12. mail muki-putita ennast klassipildi jaoks kobedaks! Võimalik teha ka muid sõbra-vaenlase pilte! Aruta ikka enne kodus vanematega läbi, millised pildid Sa teha võid. Niisama pole mõtet paberit ja aega raisata.

EESTI KEELE TASEMETÖÖ 11.05

2010-05-09T22:09:00.001+03:00

Kaua oodatud ja kardetud päev on kohe käes! Teisipäeval 3. tunni ajal kohtume!

2010-05-09T20:01:00.000+03:00

ILUSAT EMADEPÄEVA, EMMED!

VANAPABERI KOGUMINE

2010-05-08T21:44:00.001+03:00

Reedel lõppes iga-aastane vanapaberi kogumine. Ka meie andsime sellesse oma panuse: Birte 71, Markus S 71, Kaidi B 324 ja õpetaja 140 kiloga. Muide, 7o kilogrammi vanapaberiga "päästab" ühe puu!

TALGUPÄEV

2010-05-07T12:00:00.002+03:00

Täna käisime kooliga 6. ja 7. tunni ajal koristamas Kaerepere alevikku. 5. ja 6. klassi alaks oli määratud bussijaama ümbrus, sealt ujula poole viiv tee ning ujula parkla juures olevad muruplatsid. Puudujaid oli palju, Kaidi L ja Markus S pidid ka poole koristamise ajal lahkuma, nii et koolis olijate töömaht suurenes. Siiski midagi üle jõu käivat polnud, kuigi kummardamine on ju niiiiiiii jube raske ja parem hoiaks prügikotisuud lahti ning tammuks niisama kohapeal. 1. mail on üleeestiline talgupäev, Kaereperes korrastatakse bussijaama ja klubi ümbrust ning ehitatakse lastele liivakasti. Kahjuks pole õpetajal koristuspäevast pilte, sest fotokaga ei saa ju tööd teha.

EMADEPÄEVA KONTSERT

2010-05-07T11:53:00.002+03:00

EMADEPÄEVA KONTSERT REEDEL, 7. MAIL KELL 18 KLUBIS. KOOLIMAJAS ON ÜLEVAL ÕPILASTE KUNSTI- JA KÄSITÖÖNÄITUS.

HEATEGEVUSLIK TEATEJOOKS 6.05

2010-05-06T22:03:00.000+03:00

Traditsiooniline üle-eestiline heategevuslik teatejooks toimus ka Raplas. See on heategevuslik üritus, mis toetab liikumisvõime kaotanud lapsi ravivat Haapsalu Neuroloogilist Rehabilitatsioonikeskust. Jooksu idee on anda noortele võimalus tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest. Osalejad saavad jooksuga anda ka oma panuse nende eakaaslaste jaoks, kes on õnnetu juhuse läbi liikumisvõime kaotanud. Samaaegselt joosti heategevusjooksu 18 kohas üle Eesti. Jooksuradadel oli kokku ligi 8000 last üle Eesti, nende hulgas ka Sandra, Kaidid, Birte, Markus S, Taavi, Martin ja Priidu Valtu kooli 6. klassist. :)

KÜLALAVA 2010

2010-04-29T21:52:00.003+03:00

Jälle vahva teatriõhtu! Esitati väga eriliigilisi lavastusi, muusikalist noortekateni. 6. klass seekord ei esinenud, Koolilaval ei valitud meie näidendit välja. Küll aga tulid uuesti lavale kuuendike lemmikud, 8. klassi "Mendikohvik" ja 9. klassi "Õudne lõpp või lõputu õudus". Õhtu lõpetas õpetajate "Puhh ja sõbrad", osades õp. Andres (Puhh), õp. Ebe (Notsu), õp. Koidu (öökull), õp. Anne (eesel Iiah) ja õp. Kati (Jänes). Selle aasta Teatri-Tõnniks valiti ajudeta supermani rolli eest Steven ja Teatri-Manniks noorusliku vanaema ja tõbise tüdruku rolli eest Merit, mõlemad 9. klassist. Ürituse suurkorraldaja-lavastaja õp. Anne teatas ka, et 15. Külalava toimus seekord viimast korda. Kurb! Äkki siiski mitte?!

Pildid tulevad ka, kui fotograaf need kooli toimetab!

TUHAPILVEDES

2010-04-15T16:49:00.000+03:00

Islandil hakkas märtsi lõpus purskama Eyjafjallajoekulli liustikul asuv Fimmvorduhalsi vulkaan, saates sel nädalal Euroopa kohale peaaegu kogu lennuliikluse halvanud tuhapilve. Viimati purskas Fimmvorduhals 1821. aastal, olles siis aktiivne terve aasta.

"HIGH SCHOOL MUSICAL"

2010-04-12T16:16:00.000+03:00

7. aprillil käisime Tallinnas Nuku- ja Noorsooteatris vaatamas kuuma noortemuusikali "High School Musical". Peaosades superstaar Ott Lepland, Mari Ronimois ja Getter Jaani. Kokku tuli kaasa 50 õpilast-õpetajat, meie klassist viis teatrihuvilist: Mari-Liis, Kaidi L ja B, Martin ja Markus S. Tundus, et etendus meeldis, kuigi filmi peeti vist paremaks. Nüüd sõna teatrikülastajatele:

Mari-Liis:

Kui etendus algas, ehmatasin alguses, sest volüüm oli nii vali. Etenduse käigus harjusin ära. Kõige rohkem lauldi laulu "Metskassid" ja mul siiamaani kummitab see. Kui algas vaheaeg, kulus juba saalist väljajõudmiseks 10 minutit (õpetaja täpsustab: saal oli tihedalt rahvast täis, Nukuteatri koridorid ja ruumid aga väikesed). Jäätisemüüjaks oli "Ühikarottide" Neeme. Näidend jätkus põnevalt. Varsti sai etendus läbi ja läksime bussi. Seal sai jälle nalja. Kui Valtusse jõudsime, siis ema juba ootas.

Lavastuse sisust räägib ka Mari-Liis:

Etendus jutustas korvpallipoisi Troy ja uue õpilase Gabriella loost. Troy oli korvpallimeeskonna "Metskassid" kapten. Ta isa oli treener ja poisil oli seetõttu topeltkoormus. Gabriella-ella-ee-ee-ee oskas hästi keemiat. Troy tahtis koos Gabriellaga osaleda koolimuusikalis. See tundus võimatu, sest nii korvallivõistlus kui ka keemiaolümpiaad toimusid samal ajal. Lõpuks suudeti imekombel kõike. Lõpp hea, kõik hea!

Martin:

Etendus oli üpris hea ja huvitav, aga imelik oli kuulata neid laule eesti keeles. Kõik ei olnud nii täpselt sama ka nagu filmis. Kuulasin huviga, kuidas Ott laulis. Vaheajal ostsin juua ja šokolaadi. Kui kõik läbi sai, plaksutasime nii, et ei jõudnud enam käsigi liigutada. Kui bussis olime, kippus mul uni peale. Koju jõudes läksin kohe magama.

Kaidi B:

Käisime kolmapäeval Tallinnas teatris. See oli üliäge! Nägime seal jäätist müümas "Ühikarottide" Neemet. Ta oli täiega äge! :D Teater oli ka hea, nad laulsid live'is superhästi ja hea, et läksin vaatama. Kui järgmisel päeval lugesin lehest, et Nukuteatris läks järgmisel päeval sama etenduse ajal midagi põlema, siis tundsin kergendust, et meie etenduse ajal midagi ei juhtunud. Mulle meeldisid kõige rohkem näidendist need, kes mängisid Zeke'i, Taylorit, Troy'd ja Gabriellat. Kõik teised mängisid ka hästi, aga need meeldisid mulle kõige rohkem. Mulle ei läinud eriti hästi peale see, kuidas Getter mängis Sharpay'd, aga naljakas oli siiski. :D Bussis sai ka palju nalja. :) Hea oli!

Markus S:

Bussis oli juba lahe, tegime nalja ja rääkisime juttu. Kui kohale jõudsime, pidime natuke kõndima. Teatris andsime riided ära ja läksime oma kohtadele. Rääkisime natuke juttu ja siis etendus algas. Etendus oli vägev, mõned kohad ka naljakad. Kui tuli paus, siis ostsime jäätist ja juua. Olime veel eesruumis, sest söögiga sisse ei võinud minna. Kui etendus edasi läks, vaatasime edasi. Pärast etendust läksime riideid võtma. Rahvast oli palju ja kohe ei saanud kätte. Siis kõndisime bussi ja hakkasime koju sõitma. Mõnedel oli uni, teistel mitte. Jõudsime koju kell 11.

NALJAPÄEV - 1.04

2010-04-04T18:05:00.005+03:00

Neljapäeval, 1. aprillil korraldas 7. klass naljapäeva. Kõik pidid riietuma nii, et vastutulija saaks suurte silmadega pärida: "Mis sul viga on? Miks sa nii riides oled?". Samuti tuli üheks päevaks loobuda oma originaalnimest ja vahetada see uue ja naljakama vastu. Meie nimed olid järgmised:

Markus O - Tauno Pakiraam

Markus S - Anatoli Pakiraam

Martin - Kalja Pakiraam

Priidu - Still Critical

Taavi - Peeter Pakiraam

Sandra - Panda Karu

Kaidi B - Nastja Pakiraam

Kaidi L - Tola Ruudus

Mari-Liis - Sms Me Up

Birte - Potsa Taja

õpetaja - dr. Miss Viga

All fuajees oli kõigil võimalus hääletada kõige veidramate kostüümide ja lahedamate nimede poolt. Oma perekonnanimega jäid ka teistele silma meie perekond Pakiraam ja ülikihvti soenguga Birte. Õpetaja ei tundnud hommikul muidu nii tagasihoidlikku Birtet äragi - totaalne muutumine!

Õpsid olid seekord hoopis arstid, päris kitlite, mütside, stetoskoopide, süstalde ja vererõhuaparaatidega. Eriti meisterlikult mängis oma rolli direktor, dr. Very Kurb.

5. ja 6. tunni ajal meisterdas iga klass klassijuhataja "valve" all naljalehe, mis võis sisaldada väga erinevaid rubriike: päevaanekdoot, -söök, -mood, -apsakad jne. Materjali leidsime erinevatest ajakirjadest-ajalehtedest. Meil valmis koguni 2 naljalehte: poistel oma ja tüdrukutel oma. 7. tunni ajal esitleti saalis oma kätetööd, vaimukust ja nutikust ka teistele.

Iga klassi teiseks ülesandeks oli meie direktor, alias dr Very Kurb, kes 3-aastaselt endal ise naljasoone välja opereeris, jälle naerma ajada. Seda üritati teha nii naljakate nägude, rollimängude kui ka kõditamisega. Ka Martinil õnnestus meie klassi nimel kurb doktor muigama panna, Martin nimelt imiteeris kõike, mida tohtrihärra ees tegi. Tavaliselt piisab ka lihtsalt Martinile otsa vaatamisest, alati kisuvad ka endal suunurgad ülespoole.

7. klass esitas meile ka naljakate olukordade top 5-e. Sellesse mahtusid nii banaanikoortel libastumine kui ka tordi näkkulöömine. Samuti püüdsime enda kõrval istuvat kaaslast naerma ajada kahe suhkrutükiga. Kui need ülemiste huulte vahele topid, näed välja nagu priskete põskede ja hiiglaslike hammastega hamster. Proovi kodus järele, nalja saab! :D

Aitäh, 7. klass ja õp. Tiina!

RAHVUSVAHELINE TEATRIPÄEV - 27. märts

2010-03-27T20:36:00.002+02:00

RAHVUSVAHELISE TEATRIPÄEVA LÄKITUS 2010
Dame Judi Dench

Rahvusvaheline teatripäev on võimalus tõsta pjedestaalile ja austada teatrit kui kunstiliiki tema lõpmatult rikkais vormides. Teater on lõbu ja inspiratsiooni allikas ning tal on võime ühendada paljusid eri kultuure ja inimesi üle terve maailma. Kuid teater saab ka inimesi harida ja anda neile informatsiooni.
Teatrit tehakse kõikjal ja mitte alati traditsioonilistes hoonetes. Etendusi antakse ka väikeses Aafrika külas, Armeenia mägede jalameil, tibatillukesel saarel Vaikses ookeanis. Teatritegemiseks pole vaja muud kui paika ja publikut. Teatril on võime panna meid nutma ja naerma, aga ta võiks meid ka mõtlema panna.
Teater sünnib meeskonnatöös. Näitleja on nähtaval, aga näitleja selja taga on palju inimesi, kes jäävad publiku jaoks varjatuks. Nad on samavõrd olulised kui näitleja, nende erinevad ametioskused teevad võimalikuks lavastuse sünni. Ka nemad on osalised igas loomingulises võidus.
27. märts on rahvusvaheline teatripäev. Meie, teatriinimesed, kes me vastutame sajandeid kestnud traditsiooni jätkumise eest – harides ja valgustades oma publikut, kelle meelt me hoiame ja kelleta meid poleks olemas – võiksime igat päeva pidada teatripäevaks.

Tõlkinud Anu Lamp

2010-03-27T20:26:00.000+02:00

KAIDI B SAI SEL NÄDALAL AASTA VANEMAKS! PALJU ÕNNE SULLE!

2010-03-21T19:10:00.000+02:00

AKTIIVSET VAHEAEGA!

Õpetaja kaks esimest vaheajapäeva on igatahes möödunud nii:
Kooliks tuunime ennast jälle üles ja hakkame tasemetööks tuupima! Pääsu pole!

III VEERANDI LÕPP

2010-03-21T14:14:00.002+02:00

Ülipikk 3. veerand lõppes mälumängu, teatripäeva ja klassijuhatajatunniga. Päev oli tore ja lõbus, midagi rõõmustavat ei saa aga öelda selle veerandi õpitulemuste kohta.

Neljade-viitega lõpetasid veerandi Markus, Kaidid ja Martin. Tublid! Mari-Liisi ja Markus O tunnistused olid sarnased eelmise veerandi omadega, puudulikke neil polnud. Kahevabade tunnistustega ei lõpetanud aga kõik ülejäänud. Klassi peale suutsime koguda 7 kahte, ühe õpilase matemaatikahinne on lahtine ja võib lisanduda veel üks kõverik. Katastroofiline seis ju!!! Kurb, et juba 6. klassis ennast käest ära lasete. Õpetaja kui kõrvaltvaataja arvamus on, et miski ei tohiks 6. klassis veel üle jõu käia, vaid tegemist on ikkagi laiskuse, lohakuse ja vastutustundetu suhtumisega õppetöösse. Kui palju olen ma sel veerandil kuulnud vabandusi "unustasin" või "ma ei osanud"! Edaspidi läheb ju veel raskemaks ja ees on tasemetööde veerand. On viimane aeg ennast kätte võtta, õppima hakata ja tobedad vabandused unustada!

Veel mõnest saavutusest:

Tüdrukute naiskond saavutas veerandilõpu mälumängus 3. koha.
Birte lugemisaasta järjehoidja valiti üheks ilusamaks.
Kaidi L esindas meie kooli perenaisevõistlustel Kehtnas, Valtu võistkond saavutas 2. koha.

TEATRIPÄEV 19. märts 2010

2010-03-21T11:30:00.014+02:00

Meie klassi selle õppeaasta kohustuste hulka kuulus teatripäeva korraldamine. Sellest, kuidas näidendid valmisid, on selles blogis juba kirjutatud. Kõik näidendid olid õpilaste omalooming, õpetaja aitas vaid neid lavastada, helitausta valida ja tegi siin-seal ettepanekuid, kuidas lugu paremini "jooksma panna". Leiti endale sobivad kostüümid, pandi mängu oma parim näitlemisoskus ja välja kukkusid väga vahvad ja lõbusad lood. Tundus, et publikulegi meeldisid. Žürii, kuhu kuulusid õp. Anne, õp. Koidu ja õp. Reet, valis välja parimatest parimad, aga arvan, et kõik osalejad olid väga-väga tublid! Ka kuuendikele meeldisid žürii poolt väljavalitud parimad näidendid ja näitlejad. Kiidan ka kuuendikke päeva korraldamise eest, eriti suuri abilisi ja ürituse juhte Kaidisid! Oli palju sagimist, aga välja tuli ägedalt.

5. KLASSI NÄIDEND "UNISTUSED" (käsikiri: Triin P) ...

... jutustas sellest, kuidas kuulus jalgpallur Valdur Mustikas (Marko) otsustas täide viia oma lapsepõlveunistuse ja hakkas iluvõimlejaks. Tema fännid (Kert, Ranno) olid küll alguses pettunud, aga kui jalgpallur lubas kapuutsivennal (Ranno) aidata pähe kinni jäänud kapuutsi peast tõmmata, lubas too oma sõpradele Valduri seisukohta selgitada ja lõpuks said nemadki aru, et unistuste järgimine on oluline. Huvitavateks tegelasteks olid ka luksuv ja kaerajaani tantsiv koolidirektor (Mari), kokad Peedu (Mihkel) ja Linda (Kadri), õpetaja (Triin) ja jalgpalluri sõber Madis Maasikas (Lutši). Triinule anti käsikirja eest ka eriauhind. Lugu peeti terviklikuks ja õpetlikuks.

6. KLASSI NÄIDEND "ARVUTISÕLTUVUS JA AMEERIKA" (käsikiri: Kaidid ja teised)

Lugu keerles arvutisõltlasest presidendi poja Juku (Markus O) ümber. Tema vanematel (Martin ja Mari-Liis) oli tegemist Ameerika presidendi Obama (Taavi) vastuvõtuga ning neil polnud poja jaoks aega. Vanaisa, kung fu tarkust jagava vanamehe (Markus S) katsed Jukut arvutist eemale tirida ja talle oma teadmisi edasi anda ei õnnestunud. Lugu lõppes sellega, et Obama palkas vanaisa oma ihukaitsjaks ning Juku unustaski ennast 30 aastaks arvuti taha. Kui mäng 30 aasta pärast lõppes, leidis ta aga arvutist isa kaustast "uue mängu" ning ta käivitas pommi... Vot, milleni võib viia arvutisõltuvus. Obama vastuvõtu korraldaja rollis astus lavale Kaidi L, Kaidi B vastutas helitausta hankimise ja õigeaegse ettemängimise eest. Martin sai presidendi mängimise eest ka vahva näitleja tiitli.

7. KLASSI NÄIDEND "KUIDAS BLONDIIN TÕELISE ARMASTUSE LEIDIS?" (käsikiri Evelin, Diana ja Grete)

Lugu rääkis filmistaarist (Gerda), keda fotograafid punasel vaibal tähele ei pannud, ja targast blondiinist (Diana). Et paparatside (Grete, Liisi, Evelin, Vallo, Markus) tähelepanu võita, teeskles filmistaar jalaluu murdmist. Tema assistent, tark blondiin, organiseeris kohale rumala arsti (Sander) ja juhendas teda hiljem haiglaski. Juhuslikult sattus operatsioonisaali ka kuulus räppar (Andreas), kellesse blondiin armus. Koos mindi punasele vaibale ja blondiin sai tänu räpparile kuulsaks. Teesklev filmistaar ja tema jalg unustati sootuks. Kogu lugu vürtsitas oma kildude üle itsitav ja kõigil jalus tolknev vanamees (Kevin), keda žürii ka vahva rollitäitmise eest tunnustas. Väga tubli oli ka tark blondiin Diana. Kiidan Tannarit selle eest, et olid hankinud vajaliku muusika ja selle ka oskuslikult näidendi taustana ette mängisid. Õpetaja jõudis juba hommikul šoki saada ja ise helid hankida, aga teie klassi blogi lugedes selgus, et Tannaril oli hommikul muidki kiireid kohustusi-asjatoimetusi ning ta ei jõudnud minu juurde. Vabandan kõva hääle tegemise eest! Tore, et ISE asjad korda ajasite!

8. KLASSI NÄIDEND "JAMA MENDIKOHVIKUS" (käsikiri: Marja-Liisa, Kaida, Keiti ja Ruth)

Näidendi tegevus toimus politseijaoskonna kohvikus, kuhu sattusid kõige veidramad tegelinskid. Kõigepealt kaks rullnokka (Luisa ja Sigrit), kellest üks tahtis saada mendiks. Et politseiülem (Kristi) nad välja naeris, mindi oma bemmi tuunima. Seejärel eksis mendikohvikusse kokutav räppar Eedu (Janar) koos vanaemaga (Rainis). Viimane kohendas veel kiiruga räppari lohakat välimust ning soovis lapselapsele edu. Räppar esitas küll kodus selgeks õpitud laulu "Need ei vaata tagasi", aga hämmeldunud politseiülem käskis tal istuda ja oodata ning hakkas oma relvaga poseerima. Äkki tungis kohvikusse juhm röövel, kes arvas ekslikult, et murdis sisse panka. Kuuldes inspektor Kukekeselt, kes too on, pidi röövel leidma seal olekuks hea põhjuse, et kogu loost puhtalt välja tulla. Ta võttis maski peast ja haaras ümbert kinni kohviku müüjannalt (Meriliin), öeldes, et tuli oma musikesele külla. Koos mindigi ära. Pettunud inspektor vaatas ringi, keda ta saaks nende asemel arreteerida. Pingil harjutas oma lugu räppar Eedu, kes kirbule võeti ja kellele kirjutati "kollane kaart" politsei solvamise ja erakordselt halva lauluoskuse eest. Räppar aga rõõmustas - ta sai lõpuks oma kollase kaardi, mida vanaemale näidata. Žürii valis Kristi parimaks naisnäitlejaks, Rainise vahvaks näitlejaks ja 8. klassi käsikirja parimaks looks. Näidend etendatakse ka "Külalaval".

9. KLASSI NÄIDEND "ÕUDNE LÕPP VÕI LÕPUTU ÕUDUS" (käsikiri: Maria, Epp, Merit)
Jällegi palju segadust ja üllatav lõpp. Näidendi keskmes olid kaks õde: kuri Vilma (Heidi) ja hea Linda (Maria, hiljem Merit). Ühel ööl tulid ufod (Karl, Tanel, Kristjan, Tarvo) ja pimpisid (loe: muutsid) Linda nooreks ja ilusaks. Vilma muutus vihast siniseks. Seda enam, et Linda reetis nende majja sattunud ajudeta supermanile (Steven), et keldrisse on lukustatud inetu printsess (Maria), kelle Vilma aastaid tagasi röövis ja kelle superman nüüd päästma pidi. Superman täitis oma missiooni. Keldris oli aga peale printsessi ka konnake, keda Linda suudles. Konn muutus tema kadunud meheks Sergeiks (Eerik). Vilma, kellele asjade käik sugugi meeltmööda polnud, helistas oma "vanale sõbrale" ufole, et too Linda tagasi inetuks muudaks. Ufol oli aga vanast nõiast kõrini ja ta käratas: "Tõde tulgu päevavalgele!" Ühel päeval, kui Vilma pahaaimamatult põrandat pühkis, sõitis tast mööda ajudeta superman, kes ettevaatamatusest vana nõia pikali lõi. Sisse astus vanaisa Sergei, kes patsutas supermanile õlale ja lausus: "Palju õnne, poeg, sa viisid oma ema hauda." Žürii valis Steveni parimaks meesnäitlejaks, Heidi vahvaks näitlejaks ja 9. klassi näidendi selle päeva parimaks näidendiks. Lugu on võimalik vaadata ka "Külalaval".

SELLE PÄEVA PARIMAD:

PARIM LAVASTUS: 9. klass

PARIM KÄSIKIRI: 8. klassi Kaida, Marja-Liisa, Keiti ja Ruth

PARIM TÜDRUKNÄITLEJA: 8. kl Kristi (politseiülem Kukeke)

PARIM POISSNÄITLEJA: 9. kl Steven (ajudeta superman)

VAHVAD NÄITLEJAD: 6. kl Martin (president), 7. kl Kevin (oma naljade üle naerev vanamees), 9. kl Heidi (kuri nõid Vilma), 8. kl Rainis (kokutava räppar Eedu vanaema), 5. kl Lutši (jalgpallur Madis Maasikas)

ERIAUHIND: 5. kl Triin toreda käsikirja eest

2010-03-21T10:32:00.002+02:00

LAUPÄEVAL, 20. märtsil kell 19.32 algas kevad.

ILUSAT LUMEHANGEDEROHKET KEVADE ALGUST!

2010-03-17T18:30:00.002+02:00

TEATRIPÄEVA KOHUSTUSLIKUD TEGELASED:
5. KLASS

KAPUUTSIVEND, KEL EI TULE KAPUUTS LÕPUKS PEAST ÄRA.
KOKK PEEDU, KES ARMASTAB RÄMPSTOITU VALMISTADA JA SÜÜA NING KELLEL OLUKORD ÜLE PEA KASVAB
KUULUS JALGPALLUR, KES OTSUSTAB JÄRGIDA LAPSEPÕLVEUNISTUST JA HAKKAB ILUVÕIMLEJAKS
KOOLIDIREKTOR, KES HAKKAB LUKSUMA JA KAERAJAANI TANTSIMA

6. KLASS

ARVUTISÕLTLANE JUKU, KES UNUSTAB ENNAST 30 AASTAKS ARVUTI TAHA JA „ÄRGATES“ ON ELU TEMA ÜMBER TÄIELIKULT MUUTUNUD ...
KUNG FU VANAMEES, KEDA KIMBUTAB RADIKULIIT JA KES OTSUSTAB OMA OSKUSED PÄRANDADA LAPSELAPSELE, TOO AGA ON TOTAALNE NOHIK
PRESIDENT, KES UNUSTAB INGLISE KEELE JA KUIDAS AMETLIKUL VASTUVÕTUL VIISAKALT KÄITUDA . KÜLLA TULEB AMEERIKA PRESIDENT OBAMA.
BALERIIN, KES TANTSIB KANDADEL JA KEDA SEETÕTTU TEATRIST VALLANDADA TAHETAKSE

7. KLASS
FILMISTAAR, KEDA ÜHEL HETKEL KEEGI ÄRA EI TUNNE
VANAMEES, KES REBIB KILDU JA NAERAB OMA NALJADE PEALE
ARST, KEL TULEB OPEREERIDA PIMESOOLT, AGA TA ON UNUSTANUD KÕIK OMA TEADMISED
TARK BLONDIIN, KES TEAB VASTUST IGALE KÜSIMUSELE JA LAHENDUST IGALE OLUKORRALE, AGA EI OSKA LUGEDA

8. KLASS
KOKUTAV RÄPPAR, KES LÄHEB SÕPRADE SOOVITUSEL SAATE „EESTI OTSIB SUPERSTAARI“ EELVOORU
HULL POEMÜÜJA, KES EI OSKA RAHA LUGEDA JA ANNAB OSTJALE ALATI ROHKEM TAGASI KUI VAJA
JUHM RÖÖVEL, KES MURRAB KOGEMATA SISSE POLITSEIJAOSKONDA JA PEAB LEIDMA SEAL OLEKUKS HEA PÕHJUSE
RULLNOKK, KES LÄHEB EMA NÕUDMISEL POLITSEIKOOLI, ET ÕPPIDA LIIKLUSPOLITSEINIKUKS

9. KLASS
VANAEMA, KES ON HOMMIKUL ÄRGATES ÜLINOORUSLIK, LOEB NOORTE MÕTTEID JA OSKAB KASUTADA SLÄNGI
AJUDETA SUPERMAN, KEL ON TÄITA ÜLISALAJANE MISSIOON. TA PEAB PÄÄSTMA INETU PRINTSESSI KURJA NÕIA KÄEST.
PRINTSESS JA KONN, KES EI MUUTU PRINTSIKS, VAID ...
SÕJAKAS UFO, KES TAHAB INIMKONDA VALLUTADA

TEATRIPÄEV 19. märts

2010-03-17T18:02:00.008+02:00

Reedel toimub teatripäev "Fantaasia lendu!". Iga klass tõmbas loosiga 4 meie klassi poolt välja mõeldud tegelast, kes tuli oma näidendisse "sisse kirjutada". Et tegelaskujud on väga erinevad ja ka kummalised (heas mõttes :)), nõudis see päris lennukat fantaasiat. Siit ka teatripäeva pealkiri.

Alustasime paarikaupa kirjutamisest, seejärel pani õpetaja kokku klassi näidendi käsikirja ja saatis selle veel mõnele õpilasele nö tuunida. Nii valmiski igal klassil oma näidend. Hetkel käib kibekiire proovide tegemine, õps karjus täna kuue tunniga oma hääle päris kähedaks ja tõdes päeva lõpuks, et kehalise õps küll ei tahaks olla. :) "Ära pudista! Ära pööra publikule tagumikku! Ära nühi vastu stendi! Ära seisa paigal nagu pulk! Ära roni nurka, kes sind sealt näeb! Ära räägi habemesse!" jne.

Lisame ka helitausta ja mõtleme kostüümidele. Kurb on see, et kirjutamine-lavastamine on haaranud enda alla väga suure osa eesti keele tundidest, rõõmustav aga see, et olen selle pika protsessi jooksul märganud palju säravaid silmi, lennukaid mõtteid ja aktiivset tegutsemist. Kahjuks ka vastupunnimist, lollide nägude-häälte tegemist, pirtsutamist ja blokkimist, aga esimest on olnud rohkem ja see annabki õpetajatööle õige värvi. Kogu aeg ei peagi pinki nühkima.

Et näidendid oleks tõepoolest TEIE omad, noortepärased ja lõbusad (raske 10-nädalase veerandi jooksul pikka nägu tehtud küll ja veel), ei seadnud ma omalt poolt fantaasialennule ka piiranguid. Kui, siis kärpisin mõned koledad piip-sõnad välja.

Meie käsikirja autoriteks on põhiliselt Kaidid, aga igaühel oli võimalus oma sõna sekka öelda ja nii see kambatööna valmiski. Blokkijaid-pirtsutajaid meil veel õnneks pole, näitlemine tuleb südamest ja kõik tahavad osaleda. Tänase teise tunni lõpuks saime juba terviku paika, homme harjutame veel ja reedel esitame näidendi, mille tegelastena astuvad lavale president Obama (Taavi) ja inglise keele unustanud president Ilves (Martin), presidendiproua Evelin (Mari-Liis), kung fu vanamees (presidendi isa), presidendi arvutisõltlasest poeg Juku (Markus O), Obama vastuvõtu korraldaja (Kaidi L), Ansip (Sandra). Priidu ja Birte kahjuks täna puudusid, kui kooli tulete, jääb teile Obama turvameeste roll. Meie arvutispets Kaidi B vastutab näidendi helitausta eest. Näidend jutustab arvutisõltuvusest ja küll siis näete, milleni see viib. Aga muid tegevusliine on veel. Vanaisa, keda keegi oma peres ei hinda, palgatakse Ameerika presidendi ihukaitsjaks. :)

KEELEJOOKS

2010-03-17T17:57:00.003+02:00

Teisipäeva, 16. märtsil toimus keelevihjete otsimisel ja lahendamisel põhinev keelejooks. Osales 9 kolmeliikmelist võistkonda 4.-9. klassist. Meie II võistkond, kuhu kuulusid Kaidi L, Sandra ja Martin, nuputasid-jooksid kolmanda koha vääriliselt. Taavi ja Markuste meeskond katkestas võistluse, sest ei leidnud üles viimast vihjet. Aga vihje oli saalis toolide all olemas, käisime neljanda klassiga vaatamas. Nii et see jäi teil lihtsalt kahe silma vahele.

KEELEJOOKSU JÄRJESTUS:

1. 9. kl (EPP, MERIT, EERIK) – 17 p
2. 8. klass (HELENA, LUISA, JANAR) – 15 p
3. 6. kl II (MARTIN, KAIDI B, SANDRA) – 14 p
4. 7. kl II (Gerda, DIANA, EVELIN) – 13 p
5. 5. kl II (KADRI, TRIIN, MARI) – 12 p
6. 7. kl I (TANNAR, SANDER, EDVIN) – 11 p
7. 5. KL I (RANNO, MIHKEL, MARKO, KERT) – 10 p
8. 4. kl (TIMO, KAREL, ELO KR, KELLI) – 9 p

6. kl I (MARKUS s, MARKUS O, TAAVI) – katkestas võistluse

EMAKEELEOLÜMPIAAD

2010-03-17T17:53:00.002+02:00

Esmaspäeval, 15. märtsil toimus emakeelenädala raames koolisisene sõnavaraolümpiaad, meie klassist osalesid Kaidid, Markus S ja Martin. Kaidid saavutasid oma vanuserühmas (4.-6. kl) 1.-2. koha. Palju õnne!

MINU TÄHTIS RAAMAT

2010-03-17T10:49:00.003+02:00

Emakeelenädalal mõtlesime ka lugemisaastale ja kogu koolipere pidi näitusele tooma enda jaoks olulise raamatu. Selleks võis olla lapsepõlve või praegune lemmikraamat, aga ka raamat, mida lihtsalt palju kasutame, nt mõni kokaraamat või entsüklopeedia. Raamatutele lisasime ka põhjendused, miks just sellise valiku tegime. Oluliseks raamatuks osutus paljudel lapsepõlve esimene raamat, mida emme-issi ette lugesid või millest veeriti oma esimesed sõnad. Mõne õpilase valik eriti lai polnudki, sest kaasavõetud raamat oligi ilmselt ainuke, mis tervenisti läbi loetud.

Meie klassi tähtsad raamatud:

õpetaja KATI - A. Lindgreni "Bullerby lapsed"

Kõige-kõige-kõige vahvam! A. Lindgren lemmik! Lugesin „Bullerby lapsi“ kümneid kordi ja ära ei tüdinenud. Meeldis ka endale kodu mängida ja nukunurki ehitada nagu Liisale. Sõbrad ja naabritüdrukud-poisid olid sama olulised nagu selles raamatuski. Meeldis lugeda ka igasuguseid printsessi-printsi muinasjutte. Raamatukogus käisin tihedamini kui poes, ronisin redeliga riiulite vahel ja valisin uusi raamatuid. Ja ei küsinud kõige õhemat!

KAIDI B - Teletupsude raamat

Mina valisin selle raamatu, sest see oli minu lemmikraamat, kui ma olin väike.

KAIDI L - Anette-Marlen Ott "Kevin"

„Kevin“ on hea raamat, sest see räägib teismeliste probleemidest. Kevinil on õde Katrin, kellest on ka raamat kirjutatud, see ilmus enne „Kevinit“.

BIRTE - E. Knight "Lassie tuleb ikka koju"

See on üks minu lemmikraamatutest. See raamat meeldib mulle väga, sest see räägib sõprusest inimese ja koera vahel. Seda ei lõhkunud isegi pikk lahusolek.

TAAVI - A. Lindgren "Vahtramäe Emil"

Meeldis sellepärast, et lugesin läbi.

MARKUS O - A. Vallik "Narkohollo ehk Florese vabastamine"

Ma valisin selle raamatu, sest minu meelest on see väga põnev. Selles raamatus on palju erinevaid tegelasi. Selles raamatus on palju huvitavaid kohti.

MARKUS S - "Autod, laevad, lennukid"

Väiksena ma vaatasin seda palju. Oli väiksena lemmikraamat.

SANDRA - M. Cox "Õuduslood"

Ma võtsin selle raamatu sellepärast, et seal on õuduslood ja seda on huvitav lugeda. See raamat on tähtis, sest lugesin seda kogu aeg.

MARI-LIIS - "Elevantsi film. Lugu Ruu uuest sõbrast"

Mina valisin selle sellepärast oma oluliseks raamatuks, sest see kingiti mulle.

MARTIN - D. Joris "Müürilossi jutud"

See on lühike raamat ja seal on vähe kirja, palju ilusaid pilte ja imelik.

PRIIDU - K. May "Winnetou" (koomiks)

Ma mäletan, et see oli mingi huvitav seiklusraamat, mis mulle kunagi väga meeldis.

2010-03-15T23:11:00.002+02:00

PALJU ÕNNE, MARKUS S!

EMAKEELENÄDAL 15.-19. märts 2010

2010-03-14T13:48:00.006+02:00

EMAKEELENÄDALA AVASIME REEDEL, 12. märtsil MINIAKTUSEGA. Esinesid 4. klassi laululapsed, vaatsime slaidikava 5.-9. klassi õpilaste poolt "leitud" ilusamatest sõnadest, 8. klassi Janar (õpilane) ja Jaanus (direktor) esitasid väikese näitemängu, mis kubises piltlikest väljenditest ja kõnekäändudest. Eesti keele kõlavus, piltlikkus ja värvid olidki selle aasta emakeelenädala võtmesõnadeks.

VÄLJAVÕTE ÕPETAJA 13. märtsil NÄDALISES ILMUNUD ARTIKLIST: "Sõnasepp K. J. Peterson oli esimene, kes kiitis luules taevani eesti keele ilu ja ennustas selle keele püsima jäämist. Tema sünnipäeval, 14. märtsil tähistataksegi 1999. aastast alates emakeelepäeva.
Eesti keel on minu ja sinu emakeel. Selle keele pudikeelses variandis laususime oma esimesed sõnad, selles keeles rääkisid ema-isa meile unejuttu, selles keeles ütleme sõpradele ja pereliikmetele, et nad on kallid, ja sobitame tutvust teiste inimestega.
Eesti keeles me murrame pead ja liigutame ajusid, ehitame õhulosse, lööme laulu, rebime kildu, nõuame tarkust taga, võtame aru pähe, õiendame arveid, peame mokalaata, lööme külge ja ajame keelt kõrva, määrime mett moka peale ja ajame kärbseid pähe, vääname tõde, anname tõele au, ajame udujuttu, teeme uut ja vana, räägime musta valgeks, anname sõna, sööme sõnu ja loobime neid tuulde, päästame oma nahka, peame plaani, seame õiglust jalule, paneme oma sõnu maksma, teeme suuga suurt linna, vaevame oma pead, räägime suud puhtaks, poeme inimestele südamesse või hinge.
Sõnad paitavad kõrvu, lähevad südamesse, neid saab alla neelata, kõrva taha panna või ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta. Keel käib, sügeleb, pääseb valla, paindub, väändub, vahel läheb pehmeks või sõlme ja jääb kurku kinni, seda saab teritada, peksta või hammaste taga hoida.
Valtu põhikooli emakeelenädalal ei räägita seekord võõrkeelsete sõnade ja väljendite tohuvabohust, ei laulda nutulaulu eestlaste lodevast suhtumisest meie keelde ja selle kasutamisse ega lööda lärmi õpilaste viletsa õigekirjaoskuse pärast. Siililegi on selge see, et keel muudab oma nägu ja käib ajaga kaasas ning selle õppimine läheb üle kivide ja kändude. Särtspost ja elektronmaailma avarused on kahtlemata kurjajuured, aga susi neid ei söö ja taevas meile appi ei tule. Pigistame ühe silma kinni ja anname au sellele, mis meil on. Meie keel on ilus, kõlav ja rikas. Meie pühendame oma emakeelenädala eesti keele värvidele, sügavusele ja rikkusele: sõnavarale, fraseologismidele, sünonüümidele, metafooridele. Teatripäeval laseme fantaasial lennata ja peal aurata, viskame vimkat ja nalja."

2010-03-14T13:09:00.002+02:00

PALJU ÕNNE, EESTI KEEL!

EESTI KEELE KÕIGE ILUSAM SÕNA

2010-03-13T14:12:00.000+02:00

Mõtlesime 5.-9. klassi õpilastega, milline võiks olla eesti keele kõige ilusam ja kõlavam sõna. Välja pakuti järgmist: päike (päikseline, päikesekiir, päikeseloojang, päikesevarjutus), sädelev (säde, särav, sära), lumi (lumehelves), ema, armastus (armas), ilus (imeilus), ime (imeline), taevas, kiisu, öö, kallis, nunnu, sinine, sõber, karikakar, hellus, hiilgav, südamlik, liblikas, lõoke, porgand, musi, kutsikas, linnuke, ööbik, süda, täpitäht, jalgpall, tere, täpiline, sõõrik, tibu, Eesti, lendlev, ümmargune, pats, pääsusilm, vaikus, pisike, meri, siiras, tõeline, tuksuma, rukkirääk, lõvi, mummuline, kaunitar, sitasitikas jne.

NAISTEPÄEV 5. märts

2010-03-05T19:44:00.017+02:00

Tänase ürituse korraldas 8. klass. Iga klass õppis ära ühe naistele pühendatud laulu, mille saime loosiga. Meie kohandasime oma laulu "Alice" noortepäraseks räpiks, mis jutustas hoopis tilkuvast kraanist, umbes torudest ja neid parandavast torunaisest Alice'ist, keda kehastas meie staarnäitleja Martin, temalt pärit ka torunaise idee. Räppisid Markus S ja Taavi ning teised toetasid neid õõtsumise ja puusanõksudega. Kui meelde tuli, hõikasid vahepeal ka: "Alice!" :D

Teise ülesandena kaunistati torte. Tordipõhja võis varem ette valmistada, kõik muu tehti kohapeal. Meie torti kaunistasid loomulikult poisid ja see sai kevadiselt lilleline ja värviline. Martin põhjendas kujundust sellega, et naisi on ka väga "erivärvilisi" ja punased šokolaadinööbid sümboliseerivat närvilisi naisi. Õnneks leidus neid tordil suhteliselt vähe ja põhilise värvina torkas silma hoopis kollane. Päikselised tüdrukud? Meie teise tordi meisterdas Birte. Mõnusat ja maitsvat küpsisepõhja ehtisid puuviljad ja valge šokolaad. Mõlemad tordid pistsime klassijussis nahka ja need maitsesid ülihästi. Suur aitäh Kaidi L-i ja Markus S-i emmedele, kes ka tordi ettevalmistamisse tõmmati. :) Kiidan kõiki kuuendikke, et suhtusite oma ülesannetesse kohusetundlikult ja olite vahvad!

MARTINI LUULETUS EESTIST

2010-02-24T19:30:00.000+02:00

Eestimaa, mu kodumaa,

mida teeksin sinuta?

Tekkinud sa vaevaga,

kokku puutud taevaga.

Peaaegu terve sajand

sa meie hinges kajad.

Täna pidu-pillerkaar,

sest on sinu sünnipäev.

2010-02-24T16:07:00.003+02:00

ILUSAT 92. VABARIIGI SÜNNIPÄEVA!

VABARIIGI AASTAPÄEV

2010-02-24T15:58:00.002+02:00

MILLE ÜLE VÕIKSID EESTLASED UHKED OLLA?

KAIDI B
Andrus Veerpalu kuldmedalid,
Kristiina Šmiguni medalid,
Gerd Kanteri kuldmedal,
Erki Noole kuldmedal,
Baruto võidud,
eestlased leiutasid Skype’i,
ilus loodus,
hea haridussüsteem,
võitsime Vabadussõja.

KAIDI L
loomad ja linnud,
edukad sportlased,
ilus loodus,
toredad seadused,
head koolid,
vaba riik,
heliloojad, muusikud,
taimed,
Eesti lipp,
head leiutajad (Skype).

PRIIDU
suusamedalite üle,
muude medalite üle ka,
traditsioonid,
haridus,
huvitav kirjandus,
head õpetajad,
head direktorid.

MARKUS S
vabadus,
olümpiavõidud,
traditsioonid,
tähtpäevad,
oma vapp ja lipp,
suusavõidud,
ilus loodus,
toredad inimesed.

TAAVI
oma maa,
sõjavõidud,
Vabadussammas,
odavad piimahinnad,
vabariigi aastapäev,
Eesti lipp ja hümn,
inimesed,
laulud.

MARTIN
Gerd Kanteri heited,
Kristiina Šmiguni 2. koht olümpiamängudel,
Eesti superstaar Ott Lepland,
traditsioonid,
vabariigi olemasolu,
elukoht, kus elada,
ilusad talved,
Otepää suusarajad,
president Toomas Henrik Ilves,
elame oma riigis.

MARKUS O
oma riik,
riigilipp, -vapp, -hümn,
oleme vabad,
traditsioonid,
riik pole vaene,
tark president,
kaasaegne tehnoloogia.

SANDRA
vapp ja lipp,
mardi- ja kadripäev,
ilus loodus,
leiutasime Skype’i,
Gerd Kanter,
president Toomas Henrik Ilves,
kõik aastaajad.

SOOVID TEISTELE EESTLASTELE

Sandra: Head Eesti lõhna!
Markus O: Soovin, et Eestimaa jääks igaveseks vabaks riigiks!
Martin: Häid olümpiamänge!
Taavi: Olge tublid ja ärge tehke halba!
Satsi: Soovin Eestile vabadust!
Priidu: Külmi külmapühi!
Kaidi B: Lumist vabariigi aastapäeva!
Kaidi L: Head lugemisaastat! Presidendile värvilist lipsu!

MEIE SAAVUTUSED

2010-02-23T19:55:00.000+02:00

Kaidi L saavutas bioloogiaolümpiaadil 3. koha ja ajaloo-olümpiaadil jagas Markus S-ga 2.-3. kohta. Sandra käis maakonna meistrikatel suusatamises, aga arvas, et tal ei läinud seal hästi, sest jäi 12.-ks. Martin võttis tublilt osa Kehtna valla ujumisvõistlustest, olles ühes rühmas kuni 18-aastastega. Tublid olete! Ja aitäh ka neid juhendanud õpetajatele!

VEEBRUARI SÜNNAD

2010-02-18T20:15:00.000+02:00

13. veebraur - SANDRA

17. veebruar - TAAVI

PALJU ÕNNE!

VANCOUVERI OLÜMPIAMÄNGUD 12.-28. veebruar

2010-02-16T20:03:00.000+02:00

Seekordsed 21. taliolümpiamängud toimuvad Kanadas. Muide, Vancouver on kõige soojem taliolümpiamänge korraldanud linn. Seni on eestlaste parimaks saavutuseks Kristina Šmigun-Vähi hõbemedal 10 km vabatehnikas.

VASTLAPÄEV

2010-02-16T16:50:00.002+02:00

Tähistasime vastlapäeva esmaspäeval, 15. veebruaril. Peale 5. tundi sõitsid 6.-9. klassi õpilased Palukülla kelgutama ja pikka liugu tegema. Õpsidest olid kaasas õp. Tiina, õp. Kati ja direktor; 6. klassist kõik peale Lauri ja Markus O.

MULJED

MARI-LIIS
Mina läksin kõrvalmäele. Kõige parem oli ikka mäest alla sõita, üleskõmpimine väsitas. Lõpus lasime ka Kaidi L-ga ühe kelguga alla. Kahekesi pole just kõige kergem sõita, nii et lõpus kukkusime. Olin mäe otsas, kui märkasin, et hakkame minema. Lasin viimase liu. Bussis hakkas soe ja pärast olin üleni märg. Hea päev oli.

BIRTE
Ma lasin alla oma kilega, alguses kolm sõitu ei tahtnud kile üldse libiseda, pärast oli juba parem, kui ma suurema mäe peale läksin. Lasin alla mitu-mitu korda ja sain hästi pika liu.

KAIDI L
Päev oli nii lahe. Läksime Kaidi ja Sandraga kõige kõrgemale. Nii äge oli alla lasta, lumi lendas näkku ja poole tee peal käisime kõik ümber. Kui olime juba 4-5 korda edasi-tagasi käinud, väsisin ära ja läksin väiksele mäele. Mari-Liis oli ka seal. Lasime alla üksinda, siis koos. Meil oli väga naljakas. Lõpuks oli aeg bussi tagasi minna. Kõigi varbad külmetasid.

MARKUS S
Proovisime mitmest kohast alla sõita. Alguses olime ühe väikese, aga väga järsu augu ääres ja lasime sealt alla. Peale seda hakkasime hüppekaid proovima, alguses kõige madalamalt, lõpuks tipust. Oli lahe! Pärast olid riided suht märjad.

MARTIN
Alguses ma aina ronisin ja lasin alla, lõpus oli juba võhm väljas. Lasime alla ka lumelaudade kohtadest, seal läks mu kelk mitmest kohast katki. Siis sõitsin põlvede peal. Kui tagasi läksime, olin läbimärg ja pea valutas. Kodus tegin sooja jalavanni ja ravisin ennast.

SANDRA
Läksime Kaidiga kohe üles ja lasime mitu korda alla. Mari-Liis ja Kaidi L sõitsid meie järel, kukkusime kukerpalliga alla ja see oli valus. Suurel mäel oli palju künkaid ja tegin sabakondile haiget. Täna mul selga valutab. Muidu oli lahe sõit.

KAIDI B
Päev oli täiega lahe. Kui mäe otsa jõudsime, olid kõik väsinud. Kelk libises normaalselt, aga mul olid ka libedad saapad ja ma ei saanud ilma kukkumata üles. Suuremalt mäelt oli vääga hää sõita: võtsin hoogu, paar hüppekat ja kelgult maas, siis veered veel 5 m. Super! Kodus kaanisin terve õhtu vett. Super oli!

SÕBRAPÄEV

2010-02-15T16:10:00.001+02:00

Sõbrapäeva korraldas 5. klass. Kavas oli sõbrapäeva laat, kus müüdi küpsetisi, ehteid ja muud käsitööd, arvutimänge ning viidi läbi õnneloose. Saalis toimusid toredad mängud-tegevused. Juhusliku valiku alusel moodustati ka tervest kooliperest sõbrapaarid, mis on kirjas 1. korruse fuajees stendil. Hoia oma sõbral silm peal ja loomulikult ole hea kõikide teiste sõprade vastu! Aitäh 5. klassile!

SELLE PÄEVA OLULISED MÄRKSÕNAD:

MARTIN: ustavus, sõbrad, palumine, armastus, sallivus.

PRIIDU: usaldus, sõber, sõbrapäev, parim sõber, sõprus.

MARKUS S: headus, õiglus, leppimine, toredus, ustav, vahel tülis.

LAURI: sõber, sõprus, arvuti, austus, saladus.

TAAVI: mälestused, sõbrad, austus, kokkukuuluvus.

MARKUS O: toredus, sõber, leppimine, armastus, usaldus, sõprus.

MARI-LIIS: usk, sõbralikkus, parim, armastus, usaldus, õiglus.

KAIDI L: süda, sõbralikkus, sõprus, armastus, ustavus, südamlikkus.

KAIDI B: usaldus, sõbralikkus, parim, armastus, hoolivus, lahkus.

LUGEMISAASTA 2010

2010-02-01T16:56:00.000+02:00

Kultuuriministeerium on 2010. aasta kuulutanud lugemisaastaks. Selle üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Samasugune kui šokolaadi söömine või ... (mõtle ise!). Lugemine annab nii elamusi kui ka teadmisi, ergutab fantaasiat, rikastab sõnavara. Mõnusaid lugemiselamusi!

PRIIDU SÜNNA

2009-12-28T08:45:00.001+02:00

PALJU ÕNNE, SÜNNIPÄEVALAPS PRIIDU!

2009-12-22T20:07:00.002+02:00

PÄIKSELIST JÕULUAEGA!

Jõulusalm tuleb Mari-Liisile kingitud raamatust:

Kui kätte jõuab jõulukuu,

on kooliuksed kinni.

Kuid ära looda, lapsesuu,

et keegi sind ei pinni!

Siin seisan nagu tainapea,

üks taat mult nõuab salmi.

Kuid luuletusi ma ei tea -

ei oodi ega valmi.

KUUENDIKE JÕULUTERVITUSED

2009-12-22T20:00:00.002+02:00

Igal paaril oli oma täht, millega pidid algama kõik sõnad nende jõulusoovides.

Klassikaaslastele:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusat maiuste maitsmist!
Martin: Suuri südamesoove!
Birte: Päikest!
Parkus O ja Priidu: Poovin peile päid põule!
Kaidi B ja Sandra: Kugistage komme!
Taavi ja Markus S: Tehke toredaid tegusid!

Vanematele:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusaid mullide mullitamisi!
Martin: Sooja sõprust!
Birte: Palju päikest!
Parkus O ja Priidu: Poovin pilusat paastapahetust!
Kaidi B ja Sandra: Kainestuge kindlalt!
Markus S ja Taavi: Taltsutage tatte!

Klassijuhatajale:
Kaidi L ja Mari-Liis: Mõnusaid marakratte!
Martin: Suurt sallivust, sõprust!
Birte: Palju-palju päikest!
Priidu ja Parkus O: Proovime pästi päituda!
Kaidi B ja Sandra: Kauneid kinke!
Markus S ja Taavi: Tee toredat!

Viimane koolipäev 22.12

2009-12-22T18:12:00.016+02:00

Tänane imelühike koolipäev lõpetas jõuluveerandi. 6. klass oli üle pika aja täiskoosseisus kohal, ninad nohisemas ja kurgud krõbisemas. Esimese tunni ajal kirjutasime talveteemalisi jutukesi, mille ettelugemisel sai välja lunastada nii loosi- kui ka kommipaki. Päkapikkude kingikottides leidus palju huvitavat: raamat vahvate jõululuuletustega, kindaid, värve, latern, vitraaž, ehteid ja kosmeetikat, arvutimänge, tossu- ja muidu pauku tegevaid pomme ja maiustusi. Teise tunni sisustas 9. klass traditsioonilise veerandilõpu mälumänguga. Meie tüdrukute võistkond "Kuues" oli väga tubli, saavutades 2. koha ja jättes suured selja taha. Poiste meeskond sai samuti teise koha, aga teisest otsast vaadates. :) Kolmanda tunni ajal tegi direktor kokkuvõtte veerandist ja kiitis tublimaid. Päeva võttis kokku klassijuhataja tunnistuste kättejagamisega.

Millised olid selle veerandi õpitulemused? Kahjuks polnud meie hulgas seekord päris viielist, Markuse tunnistuse "rikkus ära" paha esta õps. Nii et II veerandi lõpetasid neljade-viitega Markus S, Martin ja Kaidi L. Sandra ja Mari-Liis jätkavad samasuguste "keskmiste" hinnetega nagu eelmiselgi veerandil. Viisakama tunnistuse viivad jõuluks emme-issi rõõmuks koju Markus O, Priidu ja Taavi, millel ei laiuta ühtegi kõverat kahte. Birte kahjuks seekord puhtalt ei pääsenud, komistuskiviks sai matemaatika. Eelmise veerandi kamba peale kogutud kolm puudulikku on kahanenud ühele. Klassijuhataja otsusel langesid sel veerandil ka mõnede noormeeste käitumishinded. Põhjuseks pidev tunnikorra segamine ja sobimatu käitumine klassikaaslate suhtes või klassiga väljas käies. Igaüks tunneb ise ära, mis teda puudutab. Kui kõrvad punaseks ei tõmmanud, siis loe õpetaja selgitusi e-koolist.

Tunnistused käes, käisime korraks ka õues talvemõnusid nautimas, tossupomme tossutamas, lumes möllamas ja poseerisime uue punapõskse blogipildi tarbeks. Pilti näed meie blogi päises ja selle teemaks oli "II veerand on läbi!!!! Jeeeeee!!!!" Sandra rõõmustab selle üle vist kõige rohkem. :)

AKTIIVSET, LUMIST ja VÄRSKEÕHULIST VAHEAEGA!

JÕULUNÄDAL

2009-12-21T20:52:00.000+02:00

Esmaspäeval, 21. detsembril oli koolis 38 puudujat, haigeks on jäänud on ka õp. Eve-Mai ja õp. Hele-Mall. Meie klassis on endiselt tõbised Mari-Liis, Sandra ja Birte. Sestap võtsime vastu otsuse lõpetada jõuluveerand teisipäeval, 22. detsembril. Homme on 3 tundi: esimene tund tunniplaani järgi, teise tunni ajal traditsiooniline viktoriin ja kolmanda tunni ajal kogunemine ning klassijuhatajatund. Buss väljub 11.30. Õhtune jõulupidu jääb kahjuks sel aastal ära. Võta kindlasti kaasa loosipakk!

TOOMAPÄEV, TALVE ALGUS

2009-12-21T20:18:00.003+02:00

Täna, 21. detsembril, toomapäeval kell 19.47 algas talv ja jõuluaeg. Toomapäev tähistab kõige pimedamat aega, sellest alates toimub pööre valguse suunas ja päevad hakkavad pikenema. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine, ketramine ja jahvatamine. Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Valmistati vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis viidi pimeduse varjus teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Vaata, ega keegi Sinu ukse taha Tahma-Toomast pole sokutanud? Muidu oled terve aasta laisk ja lohakas!

Toomapäeval tehakse elumajale kõige lähema puu peale rist, et kurivaim majja ei tuleks.
Kui toomapäeval pesu pestakse, siis läheb pesu hästi valgeks.
Kui toomapäeval tuiskab, siis tuiskab talve läbi.
Kui toomapäeval tuiskab, siis on eesolev aeg tõvede ja haiguste rikas aeg; on aga toomapäeval ilus ilm, siis tuleb terve ja rõõmus aeg.
Kui toomapäeval sajab palju lund, siis on suvel palju putukaid.
Kui toomapäeva õhtul joosta kolm korda ümber maja ja siis vaadata katusele, näed seal vaimu. Kui see on valge vaim, siis tähendab see head, kui must, tuleb raske aasta.

LUMEHANGEDEROHKET TALVE!

JÕULULÕUNA 18.12

2009-12-20T18:41:00.005+02:00

Reedel, 18. detsembril käisime Arturi Trahteris jõululõunal. Kohal olid kõik terved: Markused, Kaidid, Taavi ja Martin. Loodetavasti ei saanud keegi jalgsi käies külma, sest ilm oli tõesti krõbe. Meile oli kaetud ilus jõuluhõngune laud. Toidud maitsesid hästi, kahjuks olime paar tundi tagasi söögivahetunnis kõhud kartuliputru täis puginud ja olime väga hädas, et paari tunni pärast praad ja magustoit sinna lisaks mahutada. Siiski ei sobi jõululõunal ja söögilauas rääkida sellest, kuidas toit "üles tuleb" ning sealjuures röhitseda ja naerda. Poisid, see laitus käib eelkõige teile! Nii võite ainult Karmani taga burksi õgida ja rahulolevalt krooksuda. Lauakommete osas tuleb meil veel kõvasti vaeva näha ja enne, kui te pole söögikultuuri omandanud, ei kipu õpetaja teiega välja sööma minema. Piinlik on teid teiste inimeste nähes keelata ka. :(

TALLINNAS KÄIK 12.12

2009-12-18T18:54:00.002+02:00

Laupäeval, 12. detsembril käisime Harju mäel uisutamas ja Coca-Cola Plazas vaatamas filmi "Videvik: Kuuvarjutus". Osalesid Markus S, Taavi, Kaidid, Sandra ja Priidu, kes ootas meid juba Tallinnas. Kahjuks jäid haigeks Martin ja Mari-Liis, kuigi nad tahtsid väga kaasa tulla. Suur aitäh Mari-Liisi isale, kes sellest hoolimata, et Mari-Liis ise kaasa ei tulnud, meid rongijaama toimetas! Kiidan kõiki kaasasolijaid hea tuju, rõõmsa suhtumise ja iseseisva oleku eest! Tore on teiega käia, kui keegi ei virise ja olete asjalikud! Õpetaja käis samal ajal Raekoja jõuluturul jõulutunnet sisse hingamas ja Virus šoppavate soomlastega võidu trügimas. Seega räägivad oma uisutamise ja filmielamustest kuuendikud ise. Igatahes tundus, et kõik jäid käiguga rahule. Väikesed kratid tegutsesid ka, vedades kinos ära Taavi rahakoti ja Virus õpetaja pangakaardi. Õnneks saime mõlemad oma varanduse tagasi. Kahjuks tassisid Tallinnast haigusepisikud kaasa Priidu ja Sandra, kes puudusid terve nädala koolist.

Markus S:

Rongis mängisime kaarte. Kui kohale jõudsime, kõndisime Raekoja platsini. Sealt edasi juba uisutama. Alguses oli jää silumata ja halb oli uisutada. Mängisime kulli ja siis tuli lõpuks ka siluja. Pärast seda oli jää siledam ja saime edasi mängida. Siis läksime kinno. Kui popkorn ja jook oli ostetud, astusime saali. Film "Videvik: Noorkuu" rääkis ühest tüdrukust, kes armastas vampiiri ja ta oli tema perega seotud. Ühel päeval läksid vampiirid ära ja see tüdruk hakkas hirmsaid unenägusid nägema. Ta hakkas ühe poisi juures käima, lootes, et see aitab teda. Hiljem tuli välja, et see poiss oli libahunt. Tüdruk hüppas kaljult alla, aga poiss päästis ta. Üks vampiiridest nägi seda oma kujutlustes. Ta tuli kohe selle tüdruku juurde. Vampiiripoiss sai sellest teada, aga ta arvas, et tüdruk on surnud. Ta tahtis ennast näidata, aga tüdruk päästis ta viimasel sekundil. Poiss tahtis temaga abielluda. Tuleb ka kolmas film. Pärast filmi läksin autoga sugulaste juurde. Väga lahe oli!

Kaidi L:

Uisutamas oli täiega äge. Alguses olid kõik kuidagi uimased, aga pärast läks lahedamaks. Mängisime kulli. Mina jäin kulliks ja tahtsin Kaidi B kulliks lüüa, aga kukkusin jääle. Just oli olnud jääpuhastus ja sattusin veeloiku. Kõigile meeldis uisutada. Film oli suht hea. Seal olid üks poiss ja tüdruk, kes armusid. Siis läks see poiss Edward tüdruku Bella juurest ära. Bella ootas mitu kuud Edwardit, aga teda ei tulnud. Bella hakkas sõbrustama ühe poisiga. Tüdruk sai temaga hästi läbi. Jakob kaitses teda ohtude eest. Täpsemalt saad teada, kui vaatad filmi või loed raamatut.

Taavi:

Kõigepealt läksime uisutama. Ootasime natuke järjekorras, kuni raha sai makstud. Panime asjad kappi ja läksime uisutama. Alguses sõitsime niisama edasi-tagasi, siis hakkasime kulli mängima. Paar korda kukkusin ja sõitsin kellelegi otsa. Uisutasime nii kaua, kuni õpetaja tuli tagasi. Siis hakkasime kino poole liikuma. Õpetaja ostis piletid ja andis meile. Ostsime popkorni ja läksime kinosaali. Vaatasime filmi "Videvik". Mulle meeldis see film, sest see polnud liiga igav. Peale kino hakkasime rongi peale minema. Avastasin, et mu rahakott on kadunud. Läksime õpetajaga tagasi kinno ja ta küsis kino töötajatelt, kas nad mingit rahakotti pole leidnud. Minult uuriti, milline see välja nägi. Siis anti mulle rahakott ja kiirustasime teistele järele. Jõudsime ilusti rongile. Tagasi sõites midagi põnevat ei juhtunud. Mina ja Priidu istusime eespool ja tüdrukud taga.

Kes teeb loosipaki Markus O-le?

2009-12-18T11:54:00.001+02:00

Sellele teadmiseks, et Markusel pole kääre, et teha matemaatika kodust tööd! Sellist põhjust polegi veel enne kuulnud.

HAIGUS-HAIGUS, LASE MUST LAHTI!

2009-12-15T11:53:00.003+02:00

Täna oli meie klassis terveid lapsi vaid 4: mõlemad Markused, Taavi ja Kaidi L. Õpetaja ikka ka. Koolis on puudujaid-haigeid kokku 28. Oleme hetkel kõige suurema puudujate protsendiga klass. Kahjuks võivad veerandilõpu tõved mõjutada mitmeid hindeid ja jõulutunnistustelegi trügivad kõverikud kahed. Oma õppetunni saavad siit need, kes on tööde vastamist meelega edasi lükanud. Nüüd tuleb tagajärgedega leppida. Klassijuhataja ei saa endiselt teie eest vastamas käia, keegi ei laseks ja ega kõike enam mäletaks-oskaks ka. Reedene jõululõuna on ka lahtine-kahtlane. Kui meid on vähemalt pooled, siis käime ikka ära, eksju-onju! Loosipakid jagame sel juhul kätte 23. detsembri klassijuhatajatunnis. Saage ruttu terveks, Mari-Liis, Birte, Martin, Priidu, Kaidi B ja Sandra! Terved, hoidke ninad soojas!

P.S. Kitung Kaidi L-i emmele-issile - Kaidi luurab palja peaga kodust välja! Tal ei pidavat olema mütsi. :(

HIGH SCHOOL MUSICAL

2009-12-14T16:34:00.002+02:00

Lähme vaatama maailma kuumimat noortemuusikali

Walt Disney
„HIGH SCHOOL MUSICAL“

Eesti Nuku- ja Noorsooteatris
7. aprillil kell 19

Too piletiraha (220 krooni)

1. veebruariks õp. KATI kätte.

NB! Piletile lisandub bussiraha (selgub jaanuaris), selle maksmisega on aega märtsi lõpuni.

TALLINNASSE LÕBUTSEMA! 12. detsembril

2009-12-11T18:31:00.000+02:00

Lähme Harju mäele uisutama ja Coca-Cola Plazasse vaatama filmi „Videviku saaga: Noorkuu“.

Ajakava:
10.09-11.05 rongiga Tallinnasse
11.15-13.15 uisutamine
13.45-15.45 kino (loe filmi kohta siit)
16.35-17.27 rongiga Raplasse

Raha võtab igaüks ise kaasa, õpetaja kogub raha rongis:
kinopilet („Klassiga kinno“ programmi raames 45.-)
uisutamine 2 tundi 80.- + uiskude laenutus 50.- (soovi korral kapi laenutus 20.-)
rongisõit edasi-tagasi 26.- + 26.- = 52.-
+ söögiraha (söögi võib ka kaasa võtta)
KOKKU: 227.- (+ söök)
Võta kaasa dokument (ID-kaart vm, seda läheb vaja uiskude laenutamiseks) ja õpilaspilet!
Rongijaama viib ja sealt toob Mari-Liisi isa. Väljume 9.45 lasteaia juurest platsilt.

OLE KOHAL! TULEB LAHE PÄEV!

KUMMALINE JA HARULDANE NÄHTUS

2009-12-11T18:30:00.001+02:00

JÕULUAEG

2009-12-11T17:46:00.011+02:00

Vaheajani on jäänud veel 8 lühikest päeva. Kas meie hulgas on keegi, kes ei oota seda magusat laisklemise ja niisama jorutamise aega? Söön paki krõpsu ära, kui sellise õpilase leian. :D Koolimajas hõljub mõnus jõuluhõng, klassid on kaunistatud, kõikjal luuravad uudishimulikud päkapikud ja ka meie jõulususs on igal hommikul maiustustega täidetud.

Sellel nädalal kaunistasime ka oma klassi ja õpilasomavalitsuse liikmete hääletuse tulemustel valiti meie klass kõige ilusamaks. Pildil näed Martini meisterdatud päkapikke (päkapikud on paremal, Martin see vasakpoolne, kui keegi ise aru ei saanud). :) Kuuse tõi ja kaunistas Birte. Ja mis peamine - täna hommikul oli maa valge! Lumekiht on küll õhkõrn, aga parema puudumisel ajab asja ära. Ärge toasoojust õue laske, muidu sulab seegi ära!

Jõuluajal vaata ka endast väljapoole! Peamine pole teistelt kinke oodata, vaid ka ise lähedastele ja sõpradele rõõmu ja üllatusi valmistada. Ka väikesed asjad ja teod panevad silmad särama ja veavad suunurgad ülespoole, peaasi, et need tulevad südamest. Kas Sinu jõuluheategu on juba tehtud?

KOOLI SÜNNA

2009-12-11T17:34:00.012+02:00

Täna sai meie kool 142 aasta vanuseks. Mõnus ja uhke on olla Valtu koolipere liige! 6. tunni ajal kuulasime käsikellade kontserti ja huvilised said ka ise kellamängu katsetada. Martin küll blokkis alguses õpetaja soovitust ennast proovile panna, aga lõpuks sai temagi käe valgeks. Ega see kellamäng nii lihtne polegi, päris keeruline teadus tundus. Ka Martinit tabas alguses pisike hämming ja üleüldse mängisid kõik pigem sisetunde kui noodi järgi, aga kaunilt kõlas ikkagi. Nendest "pillidest" ei võlu vist hea tahtmisegagi kõrvukriipivaid helisid välja. Sünnipäevakringel söödud ja homseks viimased plaanid tehtud, läksimegi täna laiali. Ootame kannatamatult pealinna minekut!

LOOSIPAKID

2009-12-10T22:57:00.002+02:00

Jõululoosipakid too kooli 18. detsembriks. Võtame need jõululõunale kaasa!

MEIE HAIKUD

2009-12-03T17:17:00.003+02:00

Luuletasime kirjanduse tunnis haikusid talvest ja jõuludest ning kujundasime ka. Haiku on Jaapani luule väikevorm, mis koosneb kolmest reast ja silbid jagunevad värssides vastavalt: 5-7-5. Aga väga vahvad tulid! Õpetaja lemmikhaiku on Markus O oma ja kujundus õnnestus kõige paremini Birtel (mustal taustal rohelised kuused) ja Martinil (lammas Mää). See on ainult minu arvamus. Milline Sulle meeldib?

Härmased käbid
kui jäätunud oravad
ripuvad kuusel.
Markus O

Õues langeb lund,
orav keksib oksa peal,
karu magab ju.
Mari-Liis

Taevast kallab lund,
märg maa peale kukkunud.
Valged lambad: „Mää!“
Martin

Lumepall lendas,
lapsed mängivad sõda
ja lund tuiskab ka.
Taavi

Lund kukub maha,
kuused säravad lumest.
Mängime sõda.
Markus S

Maas lumi särab
ja mees punases kuues
jõulukinke toob.
Kaidi B

Karu nüüd magab,
oma koopas kükitab
ja varsti ärkab.
Priidu

Lumi õues paks.
Karud magavad metsas
suurtes koobastes.
Sandra

Taevas heidab lund,
karu magab talveund,
jänes peidab end.
Kaidi L

Lumi sahistab,
päike kaob metsa taha,
tähed helgivad.
Birte

KADRIPÄEV

2009-11-25T18:40:00.001+02:00

Sel aastal külastasid õpetajat just sellised kadrid. Tegemist oli kaasaegsete tegelastega, kes tundsid ka uuemaid laule ja muusikastiile, nimelt esitati telekast tuntud Barnie-laulu ja räpiti ka veel. Kas teile ei tundu need vahvad kadrieided kuidagi tuttavad? Hmmm...

KLASSIÕHTU 06.11.09

2009-11-06T12:09:00.003+02:00

Klassiõhtust kirjutab korraldaja Kaidi L:

Klassiõhtu algas kell 16 ja lõppes kell 21. Puudus ainult Birte. Kiidan kõiki tulijaid väga!
Klassiõhtul toimusid järgmised toredad tegevused:
* viktoriin
* pandimäng,
* laulude hindamine,
* ehmatamine,
* jalgpall (väikese palliga, pehme täringuga),
* ukakas.
Viktoriini võitis Kaidi B. Auhindadeks olid kiirnuudlid.
Laulude hindamine oli vahva, kuid Priidu ei tahtnud sellest osa võtta. Pidime otsima Internetist oma lemmiklaulu ja seda teistele kuulata laskma.
Kokkuvõte:
1. Õpetaja 39 p (Tipi ja Täpi kommilaul).
2 – 3. Kaidi B ja Taavi 33 p.
4 - 5. Martin ja Markus S 28 p.
6. Sandra 26 p.
7. Kaidi L 25 p.
8. Mari-Liis 24 p.
9. Markus O 11 p.
Mängisime ehmatamist ja ukakat. Õpetaja keelas need üsna pea ära, sest osa ei viitsinud mängida. Muidu oli väga tore klassiõhtu.

ÕPETAJA KIIDAB KAIDIT JA MARI-LIISI KLASSIÕHTU KORRALDAMISE EEST!

I VEERAND LÄBI!

2009-10-23T18:50:00.004+03:00

Käes ongi I veerandi lõpp ja aeg teha kokkuvõte, kelle jaoks meeldiv, kelle jaoks ebamugav.

Sellel veerandil hinnati 9 ainet ja võrreldes eelmise aastaga on märgata mõningat tagasilangust. Õpetajale tegid tunnistuse kirjutamise lihtsaks Martin ja Markus S, kes lõpetasid I veerandi viitega. Tegijad poisid! Käitumine ja hoolsus on aga mõlemal "korralikele" koolipoistele kohaselt hea. Nelja-viielise tunnistuse viisid koju Kaidi L (kolm "4") ja Kaidi B (viis "4"). Mari-Liis ja Sandra õppisid keskmiselt, kuigi kolmede arv võiks järgmisel veerandil väiksem olla. Tubli oli Birte, kes on meie kooli ja uute õpetajatega harjunud, temalgi olid vaid positiivsed hinded. Ja nüüd neist, kes on vaheajal ära teeninud arvuti- ja telekakeelu ja peaksid järgmiseks veerandiks oma järeldused tegema ja ennast kokku võtma. Esmakordselt selle klassi ajaloos on tekkinud kolm kahemeest: Priidu ei vedanud välja inglise keeles, Markus O ja Taavi loodusõpetuses. Häbi-häbi! Uuel veerandil hakkavad nimetatud laiskvorstid käima kohustuslikus korras IGAL nädalal õpiabis ja vastavad oma puudulikud järele.

Kuuendike veerandilõpu eneseanalüüsidest lugesin, et oma tulemustega väga rahul ei olda. Põhjuseks tuuakse laiskust ja viitsimatust. Omavahelised suhted on meil jätkuvalt head, kuigi vahel tuleb ette ka norimist ja õiendamist. Arvan, et kõik saaks ennast uuel veerandil selles osas parandada ja mõelda, et ka naljaga öeldu võib teisele hinge minna ja haiget teha. Hoiame üksteist ja arvestame, et me kõik oleme erinevad ja omanäolised.

Tänasest päevast veel. 2. tunni ajal viis 9. klass läbi traditsioonilise mälumängu, milles meie poiste ja tüdrukute võistkonnad küll märkimisväärset edu ei saavutanud, aga targemaks saadi kindlasti. Klassijuhatajatunnis rääkisime selle veerandi õpitulemustest ja nosisime kommi. Tüdrukud kibelesid veerandi lõppu tähistama Mari-Liisi juurde. Poisid pidid, käsi südamel, vanduma, et ei istu vaheajal arvutis, aga õpetaja õpetussõnad väänati risti vastupidiseks. Martin ähvardas koguni 24/7 arvuti taga istuda, Priidu lubas piirduda 3 tunniga päevas. Birte lubas külastada uut Solarise keskust.

MÕNUSAT VAHEAEGA!

MIDA SELLEL VEERANDIL LUGESIME?

2009-10-22T20:07:00.002+03:00

Sellel veerandil luges igaüks läbi kaks raamatut, ainult Taavi nihverdas esimese raamatu lugemisest kõrvale, aga teisega jõudis mäele, kuigi leidis raamatukogu riiulilt värviliste piltidega ja lihtsustatud variandi "Tom Sawyerist". Aga asi seegi. Kohustusliku kirjanduse valik on lai ja kõik peaksid leidma endale sobiva teose. No ja muidugi hindab mõni meist raamatu headust lehekülgede arvu ja piltide hulga järgi.

Nagu ikka vastasime raamatuid suuliselt, sest kuuendikele meeldib jutustada ja arvamust avaldada. Selleks kulub tavaliselt kolm tundi. Raamatu sisukokkuvõtteid ma siinkohal esitama ei hakka. Igaüks pidi vastama ka mõnele lisaküsimusele, vastused leiad siit. Kahjuks jäid ajapuudusel kirja panemata Kaidi B, Priidu, Sandra ja Markus O arvamused.

MARKUS S „PAN KLEKSI AKADEEMIA“
1. Miks valisid selle raamatu?
Kuulasin eelmisel aastal Priidu vastamist ja hakkas huvitama.
2. Mille võiks Pan Kleksi akadeemiast meie kooli üle tuua?
Uued ained, näiteks tindiplekkide tegemise teaduse, kellade parandamise. Võiks olla spordiväljak ja gloobusega võiks mängida geograafiat (nagu jalgpalli).
3. Kas tahaksid õppida Pan Kleksi akadeemias? Miks?
Jah, sest seal oleks huvitav õppida.
4. Kas tahaksid endale sellist õpetajat nagu Pan Kleks? Miks?
Jah. Ta muutus väikseks, sai õhku tõusta, sõitis trepikäsipuult üles ja alla.
5. Kõige naljakam?
Pan Kleks ise.
6. Kõige põnevam koht?
Kui nad lukkude muuseumist tagasi tulid, siis tagasi jõudes oli akadeemias palju kärbseid. Meeldis see, kuidas neid tapeti.
7. Pan Kleksi akadeemias jagati hinnete asemel tedretähne? Mida valiksid Sina hinnete asemel?
Võiks olla hinded kümnepallisüsteemis. See oleks huvitavam.
8. Kas loed ka järgmist osa?
Ei tea veel.
9. Sinu arvamus raamatust?
Meeldis, oli huvitav. Kümnepallisüsteemis annaks 10 palli.
10. Raamatu lõpus muutus Pan Kleks nööbiks ja kadus ära. Kuidas võiks raamat jätkuda?
Võib-olla leitakse üles.

KAIDI LAUP „LASSIE TULEB IKKA KOJU“

1. Miks valisid selle raamatu?
Mulle meeldivad loomaraamatud.
2. Millised loomad Sulle meeldivad?
Küülikud, koerad, kassid.
3. Kas tahaksid sellist sõpra nagu Lassie?
Jah, oleneb koerast. Usun, et selline sõprus inimese ja koera vahel on võimalik.
4. Lemmikkoeratõug?
Kolli, saksa lambakoer.
5. Kõige kurvem koht raamatus?
Siis, kui vanapaar leidis Lassie ja ta oli kraavis üleni verine ja kriibitud.
6. Mis meeldis kõige rohkem?
Et raamat rääkis loomast ja et lõppes hästi.
7. Mida arvad pere teguviisist raha pärast koer ära müüa?
Ei poolda, aga nad hoolitsesid tema eest hästi.
8. Kas Sina suudaksid nii teha?
EIIIII, mitte mingil juhul ei müüks.
9. Mida peaks tegema inimestega, kes loomadega halvasti käituvad?
Peaks teatama loomakaitsesse, panema need inimesed vangi, võtma neilt ära õiguse looma pidada.
10. Kuidas aitaksid Sina kodutuid loomi?
Ma käiksin koertega jalutamas, kui Raplas oleks varjupaik.
11. Sinu arvamus raamatust?
Lahe raamat.

MARI-LIIS „VEEL ÜKS LOTTE“
1. Miks valisid selle raamatu?
Tundus põnev, kui eelmisel korral Kaidi jutustas. Sama kirjanik kui raamatul „Emil ja salapolitseinikud“. Meeldivad selle kirjaniku (E. Kästneri) raamatud.
2. Mida arvad Luise ja Lotte koduvahetusest? Kas oleksid ise sama teinud?
Lahe idee. Kui oleks selle peale tulnud, siis jah, aga ma poleks kaua saladust suutnud hoida.
3. Kõige huvitavam koht?
Kui nad said teada, et on õed.
4. Kõige naljakam koht?
Siis, kui üks tüdruk kiusas väiksemaid tüdrukuid enda klassis ja Luise lõi teda, kui ta mängis Lottet. Lotte tavaliselt polnud selline.
5. Kuidas võiks nende elu edasi minna?
Kõik läheb hästi, jäävad kokku.
6. Sinu lemmiktegelane? Miks?
Vahepeal ei saanud aru, kes on kes. Luise ja Lotte mõlemad.
7. Mida arvad sellest, et õed jagati kahe vanema vahel ära?
Ei ole õige. Peaks tegema nii, et vahepeal on mõlemad ema juures ja siis mõlemad isa juures.
8. Sinu arvamus raamatust?
Meeldis. Põnev oli, et nad said laagris kokku. Selline asi võib juhtuda ainult raamatus.
9. Kellele soovitaksid?
5.-6. klassile, tüdrukutele rohkem.

BIRTE „LASSIE TULEB IKKA KOJU“

1. Miks valisid selle raamatu?
Leidsin raamaturiiulist.
2. Millised loomad Sulle meeldivad?
Kõik loomad. Mul on ämblik purgi sees, hamster ja kalad ja emal on 3 kassi.
3. Kas tahaksid sellist sõpra nagu Lassie?
Jah. Usun, et selline asi oleks võimalik.
4. Lemmikkoeratõug?
Kõik.
5. Kõige kurvem koht raamatus?
See, kui Lassie pidi üle jõe ujuma ja vool lõi ta vastu kivi ja ta kadus veel alla.
6. Mis meeldis kõige rohkem?
Et ta pääses õnnelikult koju ja sai kutsikad ja sai õnnelikuks.
7. Mida arvad pere teguviisist raha pärast koer ära müüa?
See on vale. Ma ei müüks kunagi oma koera ära.
8. Mida peaks tegema inimestega, kes loomadega halvasti käituvad?
Paneks eluks ajaks vangi. Hiinas on hästi karmid seadused, meil võiks ka olla.
9. Kuidas aitaksid Sina kodutuid loomi?

Tahan hakata varjupaikadesse toitu viima. Võtsime 3 kassipoega, keda üks naine tahtis ära uputada. Annan hulkuvatele koertele süüa, meie maja juures oli üks suur koer.
10. Sinu arvamus raamatust?
Hea raamat.
11. Kellele soovitad?
Kõik, keda huvitab põnevus.

TAAVI „TOM SAWYER“
1. Miks valisid just selle raamatu?
Käisin raamatukogus riiuli juures. Vaatasin, et õhuke raamat.
2. Mida teeksid Sina, kui näeksid kuritegu pealt?
Hakkaks ise uurima. Politseisse läheks siis, kui asi selge.
3. Mida teeksid, kui leiaksid aarde?
Ostaks poest kommi.
4. Kas Sul on nii head sõpra nagu Tomile oli Huck?
Jah, on küll.
5. Kõige huvitavam koht raamatus?
Siis, kui arst tapeti.
6. Kas Sina oleks Hucki asemel kasuperre jäänud või oleks tahtnud vaba olla?
Oleksin ka ära tulnud, sest see naine tahtis, et Huck oleks puhas ja kammitud.
7. Arvamus raamatust.
Hea ja lühike.

MARTIN „VAHETUSLAPS“
1. Miks valisid selle raamatu?
Raamatukogus näidati, kus on 6. klassi raamatud. Ma ei tahtnud paksu, kõik teised olid üpris paksud.
2. Milliseid laste tegusid Sa heaks ei kiida?
Et Jasper ei käitunud hästi, ta oleks pidanud võõrastega viisakalt käituma.
3. Milline tegu meeldis?
Lõpuks hakkas ta paremini käituma. Leppis, et ei saa emaga koos olla.
4. Selles raamatus räägiti laste ja vanemate suhetest. Kuidas parandada nende omavahelisi suhteid?
Vanemad peaks last õpetama, rääkima asjad selgeks. Kui õiendada, siis ta ei saa aru.
5. Mida arvad sellest, et laps käib ühe vanema juurest teise juurde? Kuidas oleks õige?
Võiks kogu aeg ühe vanema juures olla. Kohus peaks otsustama, kelle juures. Lapse käest peaks ka küsima.
6. Lemmiktegelane?
Ewald, sest ta polnud vingupunn ega käitunud tüdruku moodi.
7. Kas Sina oled vahel vanemate peale nii pahaseks saanud, et oled mõelnud kodust põgenemisele?
Ei, mis ma ikka nälgin. Mis ma lähen, talv käes.
8. Sinu suurim pahategu?
Värvisin konna halli spreivärviga üle. Rääkisin lasteaias, et olen lahe mees. Kasvatajad helistasid vanematele, kitusid ära.
9. Arvamus raamatust.
Igav. Mitte midagi ei juhtunud.
10. Kas õhuke ja halb raamat või paks ja huvitav?
Õhuke, aga päris tüdrukute raamatut ka ei võtaks, võiks olla enam-vähem.

VALTU ÕPSID

2009-10-20T19:46:00.000+03:00

LUULETUSE KIRJUTAS 9. KLASSI TÜDRUK MERIT.

Valtu koolis vinged õpsid,
kõik nad omavahel sõpsid.
Rõõmsalt käivad mööda maja,
järgi kostab naerukaja.

Uhkel sammul kõnnib Saks,
kes on kooli tähtsaimaks.
Eneli tunniplaani valmis teeb,
vahel veidi üle keeb.

Kati jookseb üks ja kaks,
klassi ees ta väga kraps.
Tiinal lillad sukad jalas,
inglise keeles vana kala.

Taimil tarkust pea on täis,
räägib, kuis Mahtra sõda käis.
Kõige aktiivsem on meil Luule –
ujub, õpetab ning teeb tantsutuure.

Koidu maitsvat sööki teeb,
pada vahel üle keeb.
Reet see puusa keerutab
ning kleidisaba pööritab.

Eve-Mai laulab kui lind,
sellega võlub ka mind.
Veera lemmik vene keel,
vahel libiseb välja teelt.

Kõik nad väga toredad
ja mulle väga meeldivad.

OKTOOBER - HEA ÕPETAJA KUU

2009-10-18T12:01:00.005+03:00

Oktoober on kuulutatud hea õpetaja kuuks. Rääkisime ka kuuendikega sellest, milline on hea õpetaja.

Milliseid omadusi hindad Sina õpetajas?

MARI-LIIS

* naljakas - siis saab tunnis nalja;

* õpetab hästi - lapsed saavad targaks;

* hoolas;

* rõõmus - kui lastel on halb tuju, muutub see heaks;

* tore.

MARKUS O

* ei lähe liiga kiiresti vihaseks, näiteks kui keegi teeb nalja;

* kannatlik, kui keegi on aeglasem;

* abivalmis, kui keegi vajab abi;

* hea naljasoon, muidu on tund igav.

MARTIN

* nalja peab saama, muidu on igav;

* annab kommi ja on hea;

* korraldab reise, laseb lõbutseda;

* ei kirjuta palju märkusi;

* sõbralik, ei riidle palju.

BIRTE

* tark,

* lõbus,

* nutikas,

* naljakas,

* lahe.

TAAVI

* räägib ega karju;

* õpetab hästi, et saaks aru.

SANDRA

* tark ja teab peaaegu kõike;

* rõõmus;

* sõbralik.

KAIDI B

* nõuab palju - kui õpetaja palju ei nõua, ei tule lapse tõelised oskused välja;

* hea - ei ole väga kuri, kui oleks, annaks isegi otsad;

* rõõmus - teeb tuju endal ka heaks;

* tark - muidu ei oskaks me ka midagi ja oleks lollid;

* käib klassiga väljas ekskursioonidel.

KAIDI L

* käitub hästi, ei löö jne;

* ei ole liiga range;

* õpetab hästi, kui õpetaks halvasti, ei saaks me targaks;

* naeratab ega ole tusane ja muudab nii ka õpilaste tuju heaks.

MARKUS S

* lõbus;

* ei ärritu kergesti;

* võtab õpilaste arvamusi kuulda ja täidab neid;

* teeb välitunde, toas on igav;

* teeb vahel tunnis viktoriini või muid võistkonnamänge.

PRIIDU

* sõbralik,

* tore,

* rõõmus.

Millised omadused Sulle ei meeldi? Milline ei tohiks õpetaja olla?

MARI-LIIS

* karm, siis kardad, et teed midagi valesti;

* karjub, siis ei saa keskenduda;

* ülbe;

* pahur, siis ei tule õpetamine välja;

* ei õpeta hästi.

MARKUS O

* ei tohi kiiresti vihastuda, muidu ei õpi midagi;

* ei tohiks ilma naljasooneta olla, muidu on tunnis igav;

* ei aita õpilasi.

MARTIN

* ülbe, räägib ülbelt;

* kade, ei anna midagi;

* kerge käega annab peksa;

* iga asja peale karjub;

* suitsetab ja on alkohoolik, peab korralik olema.

BIRTE

* kuri,

* tige,

* vihane,

* tusase näoga,

* pahur.

TAAVI

* kuri,

* loll,

* range.

PRIIDU

* vihane,

* kettas,

* ninatark.

KAIDI L

* liiga range;

* ei õpeta hästi;

* kuri ja kahjustab õpilaste vaimset tervist;

* vihkab lapsi ja temaga on halb koostööd teha.

MARKUS S

* läheb kergesti närvi.

KAIDI B

* kuri, sest siis lõpuks on lapsed ka kurjad;

* vihane, siis on raske õppida;

* närviline;

* rumal.

PÄEV TALLINNAS - 9. okt. 2009

2009-10-16T13:43:00.021+03:00

MARTIN
Hommik tundus pikk kuni kolmanda tunnini. Söök oli hea. Bussis sai palju nalja. Kui batuudiparki jõudsime, kibelesid kõik hüppama. Kui meid hüppama lasti, hüppasin ma üks tund järjest. Mulle meeldis väga saltot teha. Pärast läksin mängumajja, seal oli igav. Kõige paremad olid autod ja rattad. Siis läksime Megazone'i, seal oli lahe. Esimesel korral sain hea skoori ja 3. koha. Vahepeal sõid kõik krõpsu. Teine mäng ei läinud nii hästi, sain 4. koha. Pärast olin väga väsinud ja tahtsin koju. Mulle meeldis see käik väga, välja arvatud seljavalud, mis pärast tulid.

SANDRA
Kui ma ärkasin, oli juba reede ja muutusin rõõmsaks. Kui kolm tundi said läbi, ootas meid koolimaja ees buss. Käisime Kaidi L-iga poes nii kaua, kui õpetaja tuli. Istusin bussis Kaidi B-ga ja meie taga olid Priidu ja Martin. Nad hakkasid meid tatilapi tükkidega loopima, me läksime Kaidiga närvi ja loopisime tagasi. Siis nad lõpetasid ära. Kaidi B võttis digika välja ja tegime teistest pilte. Lõpuks jõudsime batuudiparki. Kõik jooksid sisse ja meie käe ümber pandi paberist käevõru. Alguses vaatasin, et batuut on väike, aga tegelikult polnud ja me hüppasime nagu hullud. Põrkasin Kaidi B-ga kokku ja mu selg hakkas valutama. Siis ma ei saanud enam eriti hüpata. Edasi sõitsime Megazone'i. Saime varustuse selga ja hakkasime mängima. Mina olin punane 4. Hävitasin 2 baasi. Punased võitsid mõlemad mängud ja see oli hea. Läksime bussi, aga meie õps ei tulnud meiega, ta jäi Tallinnasse. Sõites sai palju nalja, koju jõudes olime väsinud, aga see päev oli lahe.

TAAVI
See oli 09.10.09. Alguses oli koolis kolm tundi. Peale seda käisime söömas ja läksin bussi. Seal olid juba Markus S, Ranno, Marko jne. Siis tulid bussi tüdrukud, Ets ja Tannar. Buss hakkas liikuma. Tee peal rääkisime põhimõtteliselt juttu. Kui kohale jõudsime, pidime pikas järjekorras ootama, kuni saime sise. Panin lühikesed püksid jalga ja läksin hüppama. Mulle meeldis hüpata, sest seal sai esi- ja tagurpidi saltot teha. Skypargis olime 2 tundi. Kui hakkasime Megazone'i minema,olid praktiliselt kõik väsinud peale õpside. Buss sõitis Megazone'i umbes 20 minutit. Siis tuli mingi naine meile rääkima, mida tuleb teha ja lõpuks sai mängima. Mõlemad mängud läksid hästi. 1. mängus jäin kaheksandaks ja 2. mängus seitsmendaks. Mängude ajal lasti aga head muusikat. Megazone oli minu arust veidi igav. Peale Megazone'i läksime bussi, seal rääkisime juttu ja küsisime plikadelt kommi, kuni koju jõudsime.

MARKUS O
Peale kolmandat tundi läksime bussi peale. Ma arvasin, et bussisõit on igav, aga ei olnud. Bussis sai palju nalja ja peaaegu kõigil oli midagi magusat. Kõik olid lahked ja pakkusid teistele ka. Kui batuudiparki jõudsime, siis see nägi palju lahedam välja, kui arvasin. Kõigepealt läksime suurele batuudile ja hüppasime pehmete tükkide sisse. Ma läksin siis turnima, see oli natuke parem kui batuudid. Vahepeal istusin niisama, et puhata ja juua. Seal oli igasuguseid rattaid ja tõukerattaid. Edasi läksime Megazone'i. Minu jaoks oli see igav ja väsitav. Seal põlesid igasugused tuled, mis väsitasid silmi. Muusika oli muidu tore, aga süsteemid olid tobedad. Ei saanud üldse aru, kas kuulid on otsas või midagi muud. Kui me tagasi läksime, siis oli minu jaoks natuke igav. Paljud olid higised ja haisesid. Lõpuks sai siiski koju puhkama.

PRIIDU
Eelmisel reedel käisin batuudipargis ja Megazone'is. Seal oli väga naljakas ja tore. Batuudipargis hüppasime batuutidel ja mingi pehme sodi sisse. See oli tohutult tore ja naljakas. Megazone'is mängisime lasersõda. See kestis 30 minutit, aga see pole niikuinii tähtis. Ma olin 2. mängus vahepeal mingi trepi all. Uba oli selles, et mina lasin üle väikese müüri ja see kattis mu kõhu kinni, sest kõhtu lasu eest sai 200 punkti.

MARI-LIIS
Reedel läksime Tallinnasse batuudiparki ehk Skyparki ja vanasse heasse Megazone'i. Bussisõit oli alguses igav, aga pärast lõbusam. Vahtkummi sisse oli hea pehme hüpata, aga välja küll nii kergelt ei saanud. Batuudid olid suhteliselt suured. Majakeses oli ka lõbus, higiseks ajas lausa. Ma arvasin vahepeal, et ma ei jõuagi Megazone'is midagi teha, aga valesti arvasin. Batuudipargis olid igasugused naljakad rattad. Mina batuudi peal trikke ei teinud, lihtsalt ei osanud. Vahepeal läks aeg selle peale raisku, et tuli istuda ja puhata. Skypargis oli väga lahe. Edasi läksime Megazone'i ja õnneks sai bussis puhata. Lõpuks jõudsime kohale ja meid jagati tiimideks. Minu võistkond oli kollane. Meie võistkonnas olid Taavi, Ranno, Birte ja Triinu. Alguses polnud mänguga harjunud. Lõpuks harjus ära. See oli imelik, et joosta ei tohtinud, kuigi kõik jooksid. Ma lasin paar korda kogemata oma võistkonna omasid, sest nad tulid nurga tagant ja ehmatasid mind. Vahepeal oli mingi jama relvadega, aga siis sai mäng ka juba läbi. Esimeses mängus jäime kolmandaks ja teises mängus teiseks. Suhteliselt tore oli.

KAIDI L
Batuudipargis oli väga lahe. Seal sai hüpata mingisugustesse pehmetesse kuubikutesse. Sealt väljatulemine oli väga vaevarikas töö. Osa poisse jooksis mööda batuudiseinu, sai ise ka läbi proovitud. Lahe tundus, aga mul ei tulnud kuidagi välja. Kõrval olid ka turnimismajad, köied jne. Peale hüppamist oli kõigil võhm väljas. Megazone oli samal tasemel batuudipargiga, seal oli ka nii äge. Esimeses mängus hävitasin mõlemad baasid, kuid teises mängus ununes üks ära. Esimeses mängus sain 2. koha. See oli mulle üllatus. Ranno sai ikka ja jälle 1. koha (esimeses mängus). Teises mängus sain 13. koha ja Ranno 6. koha. Mihkel võitis.

BIRTE
Kui kolm tundi lõppesid, jooksime rutuga sööma ja läksime bussi peale. Bussis kõik kisasid ja rääkisid kõva häälega. Tallinnas otsisime batuudiparki ja leidime selle. Ükshaaval hüpati bussi pealt maha ja joosti kähku uksest sisse, sest vihma sadas. Saime sinised käepaelad ja läksime batuudi peale hüppama. See oli äge, hüppasime batuudi peal ja kui tahtsid, said klotside sisse hüpata. Seal olid ka erineva kujuga rattad, suur ronimaja ja sumomaadlus. Skypark oli äge, aga mitte nii äge kui Megazone. Megazone'is oli vinge, see oli lahe mäng. Seal sai tulistada, põgeneda ja ennast ära peita. Megazone oli vinge.

KAIDI B
Reedel käisime meie ja 5. klassiga Tallinnas Megazone'is ja batuudipargis, 7. klassist tulid kaasa veel Edvin ja Tannar. Bussis olid pea kõik poisid taga. Esimesena käisime batuudipargis, seal oli jumala äge. Batuudil oli loomulikult kõige ägedam, aga lõpus alles taipasin, miks jalatseid soovitatakse, sest kui hüppad sinna pehmesse kasti, siis sokid tulevad jalast. Ma ei tea, kuidas, aga minu sokkidel õnnestus minna tagurpidi jalga, ilma jalast ära tulemata. Seal sai veel muudki teha, kõik olid muidugi väga väsinud ja janused ning ostsid siis midagi juua. Umbes kell kolm tuli veel lapsi, üks grupp pidas sünnipäeva, teine oli arvatavasti niisama seal. Me ei lasknud ennast sellest häirida ja nautisime päeva edasi. Järgmisena läksime Megazone'i, seal sai ikka räigelt nalja. Mina olin punaste tiimis, seal olid veel Markus S, Edvin, Kert, Sandra, Kaidi L ja Marko. Me võitsime mõlemad mängud. Esimese mängu skoori ma ei mäleta, seda aga tean, et Ranno võitis jälle tasuta pääsme. Teises mängus jäin ma kolmandaks, Martin napilt nelja punktiga neljandaks. Seekord oli üllatuseks kõigile, et esimese koha sai MIHKEL! Eelmise aastaga võrreldes oli mu skoor mitu korda parem. Teise mängu ajal läksin ma siniste baasi õhku laskma, aga seal campasid kogu aeg Tannar ja Martin, nad tapsid mu kogu aeg ära. Lõpuks taipasin, et olin selle baasi juba mängu alguses õhku lasknud. Esimeses mängus kulutasin üle 500 kuuli, teises aga üle 600 kuuli. Kogu aeg jooksin ringiratast - oma baasist kollasteni, sealt sinisteni, siis jälle baasi kuule laadima. :d Seekord õnneks teadsin ikka, kuidas kuule laadida. Ma lasin kogu aeg Markot, sest unustasin, et ta meie baasis on, kuna ta tuli alles esimese mängu poole pealt mängu. Kui vahepaus tehti, siis kõik ostsid KRÕPSU. KÕIK Vigurikrõpsud said otsa. Pidime kaua aega õpetaja Katit veenma, et lubaks meil süüa seda vastikut rämpstoitu. :d Õnneks ta nõustus, aga ikkagi bussis ei võinud süüa, nii et pooled pidid kodus lõpetama. Bussis sai VÄGA palju nalja. Nagu õpetaja ütles meie blogis - unistuste päev - selline ta oligi. Tore oli ( :

MARKUS S
Reede oli lahe .Rohkem meeldis Skypargis rohkem kui Megazone'is, sest viimases olime enne käinud. Skypargis oli suur ala batuute täis, said hüpata ka vahtkummi sisse. Seal kõrval oli ka vana Kidzone'i osa. Tegime Kerdi, Edvini ja Taaviga pikki hüppeid, jooksime seina peal ja mängisime kulli. Seal sai ka sõita tõukerattaga ja muude kolmerattaliste ratastega. Sai ka puhvetist osta nänni. Tegin vahtkummi sisse ka saltosid. Kui olime juba hüpanud, läksime Megazone'i. Meile räägiti reegleid, ei viitsinud kuulata, aga noh pidi. Peale seda tegime tiimid. Minu tiimis olid Kert, Edvin, Kaidi B, Kaidi L, Sandra ja Marko. Alguses passisin baasis ja kaitsesin seda. Kokkuvõttes olin neljas. Teises mängus jooksin rohkem ringi ja saavutasin 2. koha koha peale Mihklit. Esimese mängu võitis Ranno. Õp. Kati jäi peale Megazone'i Tallinnasse. Bussis oli lahe. Mulle meeldis väga meie reis.

UNISTUSTE PÄEV

2009-10-06T13:42:00.003+03:00

Reedel, 9. oktoobril täitub enamiku viiendike ja kuuendike suur unistus. Megazone - hoia alt, siit me jälle tuleme! Ja et me ikka kõik oma energia ülejäägid mõnusalt ära kasutaksime, põikame läbi ka batuudipargist. Väljume peale 3. tundi, tagasi jõuame umbes kella 18-ks. Õps pole vist kunagi nii ruttu ühegi käigu rahasid kokku kogunud kui seekord. Keegi ei tahtnud koju jääda. Lahe!

Loe kindlasti batiuudipargis käitumise reegleid. Need leiad siit

Õp. Taimi - 65

2009-10-06T13:20:00.002+03:00

6. klass kallistab õp. Taimit sünna puhul!

ÕPETAJATE PÄEV

2009-10-05T11:21:00.002+03:00

Lugedes kuuendike arvamusi õpetajate päevast, sain teada, et lahe tund on ikkagi see, kus õps laseb muusikat, teeb nalja ja lubab tunni ajal netis surfata. Kahjuks ei saadud sellel päeval hakkama ilma klassikaaslaste norimiseta, mis ei jäänud ka uutel õpsidel kahe silma vahele. Raskekujulist puberteeti põdev Martin ei saa enam päevagi elatud oma lemmiksõnata "trussikud", mida ta ei häbene suvalistes kohtades välja öelda ega tahvlile kirjutada. Märkuse teenis uutelt õpsidelt veel Kaidi L, kes neile vastu olevat ülbitsenud. Teised laitusi ei kogunud ja üldiselt jäid asendusõpetajad kuuendikega rahule.

RÄÄGI UUTE ÕPETAJATE TUNDIDEST!

1. tund EESTI KEEL (uued õp. Tarvo ja Steven) – tahvlile kirjutatud sõnade abil nuputati luuletust oma lemmikõpetajast või lihtsalt õpetajast.

MARI-LIIS
Martin kirjutas tahvli peale sõnade hulka „trussikud“. Poisid pidid kätekõverdusi tegema.
MARKUS O
Oli lahe, aga natuke karm oli, sai palju nalja.
MARTIN
Nõme, polnud nalja. Ülbed ja kurjad.
TAAVI
Ei juhtunud midagi põnevat, aga said hakkama.
SANDRA
Mulle meeldis see tund, me kirjutasime luuletusi.
KAIDI B
Hea tund oli, kirjutasime luuletusi. Kaidi L oli täiega ülbe õpsidega.
KAIDI L
Kirjutasime luuletusi õpetajast. Kui see oli valmis, lubasid nad tahvlit sodida.
MARKUS S
Kirjutasime luuletust, suht normaalne.
PRIIDU
Kirjutasime luuletust õpetajast, kuigi kokkuvõttes polnud nendes üldse õpetajast juttu.

2. tund LOODUSÕPETUS (õp. Kristjan)

MARI-LIIS
Kristjan oli väga lahe, kuulasime tunni ajal muusikat. Tunni lõpus uurisime arvutist looduse kohta. Taavi tegi kätekõverdusi, et reiti minna.
MARKUS O
Oli kõige lahedam, seal sai muusikat kuulata.
MARTIN
Kristjan oli hea ja naljakas. Kuulas tümpsu, mis oli nõme.
BIRTE
Kuulasime muusikat, õpetas hästi, vinge oli.
TAAVI
Minu arust oli loodus parim. Sai hakkama.
SANDRA
Mulle meeldis see tund. Kuulasime muusikat ja tegime samal ajal tööd. Kui õpetaja korra ära käis, pani Martin teise video.
KAIDI B
Suht hea tund oli, lõpus olime arvutis. Pidime bio.edu.ee-s olema, aga kõik käisid teistel lehtedel. Martin pani vahepeal ühe hea video suvalt ekraanile tööle.
KAIDI L
Kuulasime tunnis musa ja tegime TV-d.
MARKUS S
Kuulasime muusikat ja kui TV oli tehtud, siis olime arvutis.
PRIIDU
Täitsime töövihikut ja tümakas mängis kõrval.

3. tund MATEMAATIKA (õp. Marleen)

MARI-LIIS
Marleen oli suht tore, oli kerge. Kõik läks hästi, tahvli puhastamise eest sai kommi ka.
MARKUS O
Oli lihtne, sest asendusõpetaja oli väga hea.
MARTIN
Laisk õps, ütles, et ei viitsi. Kuulas oma tellisest muusikat.
BIRTE
Arvutasime, tegime tööd, lõikasime paberilt pilte ja liimisime need paberile.
TAAVI
Sai kommi, sai hakkama.
SANDRA
See tund oli enam-vähem igav.
KAIDI B
Suhteliselt igav oli. Marleen andis töölehe ja me pidime seda täitma.
KAIDI L
Marleen ütles suhteliselt kõik vastused ette. Pärast saime kommi ka.
MARKUS S
Kuulasime musa ja tegime töölehte. Tunni lõpus rääkisime niisama.
PRIIDU
Täitsime lehte, kleepisime ja liimisime.

4. tund SUHTLEMINE (õp. Tarvo ja Steven)

MARI-LIIS
Suht lahe tund oli, mul läks töövihikus ülesanne valesti.
MARKUS O
Oli natuke raske, aga lõpuks saime ikkagi asjad valmis.
MARTIN
Igav ja mõttetu tund, mitte midagi ei toimunud.
BIRTE
Seletasid hästi, küsisid küsimusi.
TAAVI
Liiga tõsised õpetajad, said hakkama.
SANDRA
Mulle meeldis see tund.
KAIDI B
Hea tund oli, kuulasime vahepeal kassahitti, kui õpse polnud.
KAIDI L
Midagi erilist ei toimunud, õppisime.
MARKUS S
Tegime ülesandeid terve tunni. Igav.
PRIIDU
Täitsime töövihikut, midagi huvitavat polnud.

UUED ÕPETAJAD KIRJUTASID NII...

TARVO
Tunni alguses lasime kirjutada tahvlile, sõnu, mis aitaks luuletust kirjutada. Luuletus sai esimesena valmis Kaidi L-l, kuid ta käitus väga ülbelt ja eiras meie käske. Markus S noris Priidut. Tahvlile kirjutati solvavaid ja imelikke sõnu. Suhtlemise tunnis olid nad enam-vähem korralikud, aga mõni ülbitses.

STEVEN
Tunni alguses lasime kõigil õpilastel tulla tahvli ette ja kirjutada sõnu tahvlile, mille abil nad pärast luuletuse tegid. Tunnis oldi muidu vaikselt. Luuletuse sai kõige enne valmis Kaidi L-l, mida ta alguses keeldus ette lugemast, aga pärast luges. Markus S tegi kätekõverdusi kaasõpilase norimise eest. Martin kirjutas tahvlile sõna „trussikud“, mis tekitas klassis palju nalja. Muidu oli klass korralik, suhteliselt sõnakuulelikud.

KRISTJAN
Kõik olid tasa ja tegid tööd, nagu käskisin. TV jõudsid kõik valmis. Lasin Taavil 20 kätekõverdust teha, sest ta tahtis reiti minna. Peale seda ma lasin tal minna. Ülejäänud läksid bio.edu.ee-sse. Ma lasin neile tunni ajal muusikat.

ÕPSIDE PÄEV

2009-10-04T13:21:00.004+03:00

Ametlikult tähistatakse õpetajate päeva esmaspäeval, 5. oktoobril. Valtu koolis aga on kombeks õpse õnnitleda oktoobri esimesel reedel. Nii on mõnusam, sest ei pea järgmisel päeval tööle minema ja saab pidupäeva rahulikult nautida. 2. oktoobri hommik algas 9. klassi korraldatud väikese aktusega. Õpse tänati ja sooviti jõudu edaspidisteks katsumusteks. Direktor Andres andis võimu ja "võtme kõikide uste avamiseks" üle uuele noorele direle Karl-Kristjanile. Seejärel saadeti "väsinud" õpetajad puhkama ja pealinna tuulduma. Esmalt aga põikasime läbi vallavanema pidulikult vastuvõtult Kehtnas. Seal anti kätte meie valla aasta õpetaja tiitlid. Meie kooli selle aasta õpetaja on kehalise kasvatuse õpetaja Reet. Palju õnne õp. Reedale! Tallinnas käisime Vabaduse väljakul, Fotomuuseumis, Raekoja keldris ja kosutasime kõhtu Olde Hansa restoranis. Esmaspäeval antakse loodetavasti võim meile tagasi. Pühapäeva õhtul oli koolimaja igatahes püsti, muljeid kuuleme alles esmaspäeval.

BIRTE SÜNNA

2009-10-01T13:19:00.002+03:00

Täna sai aasta vanemaks meie klassi uus õpilane Birte. Teeme Sulle kalli-kalli ja soovime kõike ilusat!

2009-09-23T08:19:00.001+03:00

SUVI LÄKS, SÜGIS TULI ... VIHMA JA TORMIGA!

VIGURIVÄNDA VABARIIKLIK FINAAL

2009-09-14T13:29:00.006+03:00

Lõplikku järjestust vaata siit

Laupäev, 12. september, 18 kraadi, soe päike. Veskisillal toimus Vigurivända rattavõistluse vabariiklik finaal. Meie maakonda esindasid Kaidi B, Markus S, Ranno ja veel üks Hagudi tüdruk. Osales 17 võistkonda erinevatest maakondadest ja linnadest. Saavutasime tubli 5. koha, testide lahendamises olime Saaremaaga koos tublimad ehk vigu ei teinud. Kahjuks vedasid vigursõidus alt närvid, käsi hakkas värisema ja mõni oli vastupidi liiga enesekindel. Rada oli aga raskem kui Raplamaa võistlusel ja läbi proovida seda ka ei saanud. Kaidi B oli tüdrukute arvestuses kuues (sõidus 1 viga) ja Ranno poiste arvestuses kaheksas (sõidus 2 viga). Kiidan kõiki, oli pikk ja väsitav päev, aga pidasite vapralt ja virisemata vastu! Kaidi B ja Ranno said preemiaks ka kartidel kihutada, Markuse röövisid vanemad enne päeva parimat osa kahjuks ära. :)

2009-09-11T14:23:00.002+03:00

Tervislik eluviis tähendab süüa seda, mida sa ei taha, juua seda, mida ei soovi, ja tegeleda sellega, mis pole meeltmööda. (Mark Twain)

TERVISEPÄEV

2009-09-11T13:54:00.008+03:00

Mõnus-mõnus-mõnus!!! Kepikõnni päevas 50 minutit ja kuluta 266 kilokalorit!

Tänasel tervisepäeval võisteldi-osaleti (kes nii, kes naa) kolmel alal: kepikõnnis, orienteerumises ja jalgrattakrossis. Kuuendike tervis aga on hetkel põdur ja koolis oli meid täna ainult viis: Kaidid, Sandra, Mari-Liis ja Markus S. Mari-Liisi nina hakkas aga päevapeale järjest rohkem nohisema, süüdi lühikeste varrukatega särk ja Kaidi B batuut. Ka Kaidi L võitles tõvega, aga lõi siiski vapralt orienteerumises kaasa. Kõik meie "terved" läksidki metsa - orienteeruma loomulikult. Või arvasite, et seenele? Igatahes kõik punapõsksed kuuendikud jõudsid ka metsast tagasi, kontrollisin isiklikult järele.

Kepikõnnirühm oli 11-liikmeline ja väga tervisliku suhtumisega on ka enamik meie õpetajaid - kepikõndimas käisid õp. Kadi, õp. Veera, õp. Eve-Mai, õp. Kati ja õp. Luule. Õp. Tiina rallis rattaga ja direktor autoga. Tore, et õp. Reet ärgitas ka õpse ennast liigutama.

Tundub, et tuleb ilus soe nädalavahetus, nii et kõik sportima! Kaidi B, Ranno ja Markus S-iga sõidame homme Veskisillale Vigurivända rattavõistluse vabariiklikku finaali, et esindada oma maakonda. Õps läheb pühapäeval sügisjooksule. Hoidke pöialt, et viimaseks ei jääks!

TERVISEPÄEV "REIPALT KOOLIPINKI"

2009-09-09T12:57:00.000+03:00

Reedel, 11. septembril toimuval tervisepäeval valib igaüks endale ühe sportliku ala:

1. jalgrattakross (6 km),

2. orienteerumine (paaris),

3. kepikõnd (5-6 km, oma varustus).

Sportlik päev algab 12.30. Registreeri ennast!

Täna, 09.09.09 kell 9:09.09

2009-09-09T12:53:00.000+03:00

Seda tähendusrikast hetke ootasime täna 6. klassi eesti keele tunnis, aga ei juhtunudki midagi põnevat...

UUS KLASSIVANEM

2009-09-08T12:53:00.001+03:00

Sellel aastal valisime 7 poolthäälega klassivanemaks Kaidi L-i. Kaidi on sõbralik, heatahtlik, aktiivne ja hakkaja tüdruk ning saab oma ametis kindlasti väga hästi hakkama. Täname eelmise aasta klassivanemat Mari-Liisi, kes suhtus oma ametisse kohusetundlikult ja rõõmsameelselt. Mari-Liis jätkab tööd õpilasomavalitsuses.

Soovime Kaidile tegusat valitsemisaastat!

MEENUTUSI SUVEST

2009-09-06T12:34:00.001+03:00

MINU SUVI
BIRTE:
Kõige huvitavam oli Rootsis käik, sest seal olid igasugused põnevad majad, tänavad ja ehitised. Sain käia kaptenitekil ja laeva suures sviidis. Veel käisin vähemalt kaks korda rannas ja Kuusiku katsebaasis, kus sain maitsta erinevat sorti vaarikaid ja herneid. Seal olid ühed imelikud kirsid, need olid kollast värvi ja väga magusad. Võtsin osa järgmistest üritustest: Madonna kontsert, Kuusiku jaanituli, laulupidu, ema ja vanaema sünnipäev. Kodus pidin koristama, nõusid pesema, kalade eest hoolitsema, hamstritele ja kassidele süüa andma. Sõitsin jalgrattaga, jalutasin, ronisin puu otsa õunte järele, vaatlesin loodust. Kui olid ilusad ilmad, olin õhtuni õues.
MARTIN:
Käisin vanaemaga Hiiumaal, isa ja sugulasega kardiga sõitmas, linnas ja driftil. Kõige põnevam oli telkimine, sest sai palju nalja. Kõige huvitavam üritus oli Drift, sest seal tuli ühel tagumine polster ära. See toimus 2 nädalat tagasi Rapla kardirajal. Tegin õues tööd, koristasin, rohisin, niitsin. Ujusin ja puhkasin. Oli väga kiire suvi.
SANDRA:
Käisin suvel Rakvere lähedal Porkunis, vanaisa ja onuga kalal ning Rakvere Tivolis. Käisin Eidapere jaanitulel, seal oli igasuguseid võistlusi ja loosimisi. Käisin Mari-Liisi, vanaisa ja vanaema sünnipäeval. Kõige huvitavam oli Mari-Liisi sünnal, sest seal sai nalja ja sõitsime rolleriga. Kodus pesin nõusid, riisusin rohtu, korjasin õunu, toitsin kassi. Olin õues terve päeva. Ujusin, sõitsin rattaga, olin arvutis.
MARKUS S:
Käisin Ristil, Rakveres, staadionil, laagris, autorallil, motokrossil, rannas, sugulaste juures, tantsupeol, Kehtnas tööl (tuulekaera korjamas), puu otsas õunu söömas, jooksmas, ujumas. Kõige põnevam oli autoralli, sest autod võistlesid ja mõni suri välja ka. Kodus viisin prügi välja, tegin nõudepesumasinat tühjaks, vanaema juures niitsin muru. Laagris leidsin uued sõbrad: Kaspari, Raini, Henry.
KAIDI B:
Käisin Pärnu rannas, rulluisutamas Kehtna teel, Vesiroosi gümnaasiumi kõrval ujumas, Keavas rallit vaatamas, Jäneda laadal. Seal oli väga palju masinaid müügis. Käisin ühe batuudisarnase värgenduse peal hüppamas, minu külge pandi mingid köied ja lendasin hästi kõrgele. Kahjuks hakkas vihma sadama ja äikest lööma. Olin iga päev kella kolmest üheksani õues. Käisin 2 päeva tuulekaera korjamas, rohkem ei viitsinud. Kodus riisusin muru. Mari-Liisi kaudu leidsin uued sõbrad – Kati ja Kelly.
KAIDI L:
Käisin Tartus sõbranna juures, Tallinnas, vanaema juures, Valgerannas, rulluisutamas, Mari-Liisi ja Marja sünnal, olin laagris. Kõige põnevam oli Tartus, sest saime sõpradega koos olla. Huvitav oli ka Marja sünna, sest käisime ujumas. Käisin ka tantsu- ja laulupidu vaatamas, see oli vägev. Tööle ei jõudnud minna. Kodus hoidsin tuba korras, vaatasin õde-venda, niitsin, hoidsin Tupsut. Laagrist leidsin uue sõbra.
MARI-LIIS:
Suve alguses käisin oma sõbra Kellyga Pärnu rannas ja õega Valgerannas. Käisin erinevatel jaanituledel. Toimusid minu sünnipäev ja tädi hõbepulmad. Kõige huvitavam üritus oligi minu sünnipäev, sest sain palju kinke ja sõpradega oli koos tore olla. Töötasin Nädalises nädal aega lehemüüjana, aga see töö ei sobinud mulle. Kodus koristasin tuba, pesin nõusid, toitsin koera ja niitsin muru. Päevitasin, sõitsin jalgrattaga, ujusin, olin sõpradega õues.
TAAVI:
Käisin Villemi juures, Paunkülas, burgerit söömas, Raasikul, Valtus, sõitsin BMX-iga. Võtsin osa Tori hobuse päevast Inglistel, jaanipäevast, Villemi sünnast. Kõige toredam oli burgeri söömine, sest burger on hea. Kodus koristasin ja tõin laudast piima. Sain uue sõbra – Rainise. Sõitsin autoga, olin arvutis, mängisin jalgpalli.
PRIIDU:
Üks lemmikkoht oli Läti. Ma polnud enne välismaal käinud. Kodus olid ema, isa ja vanaema sünnipäevad. Kodus tegin muudkui tööd: niitsin, koristasin, rohisin, pesin nõusid. Käisime Markoga kalal ja juhuslikult tuli meiega juttu rääkima veel üks poiss. Püüdsin kalu, käisin seenel, matkasin perega.

MILLISEID RAAMATUID, AJAKIRJU JA AJALEHTI SUVEL LUGESID?
BIRTE: Piraadiraamatuid.
MARTIN: Ei lugenudki.
SANDRA: Lugesin Nädalisi ja koomikseid.
MARKUS S: Postimeest, jalkaajakirja.
KAIDI B: Lugesin Eesti Päevalehte ja natuke Nädalist, Internetist Elu 24 uudiseid.
KAIDI L: Nädalist, „Pärast kaheksat“
MARI-LIIS: Lugesin ühe raamatu läbi – Jaan Rannapi „Jänese mängutoas“. Lugesin ka ajalehti ja ajakirju, aga ei mäleta, milliseid.
TAAVI: „Vahtramäe Emili“, „Inimröövid Internetis“
PRIIDU: anekdoodiraamatuid, „Hagarit“

MINA JA SPORT
BIRTE: Tegelesin ratsaspordiga.
MARTIN: Vaatasin MM-i ja tegin seda järele.
SANDRA: Jooksin palju ja vaatasin telekast MM-i.
MARKUS S: Tegelesin jalgpalliga, korvpalliga, liivajalgpalliga, sõitsin trikikaga. Telekast vaatasin jalg- ja korvpalli, BMX-võistlusi, motokrossi, autorallit.
KAIDI B: Suve alguses käisin jooksmas, terve suve hüppasin batuudil, telekast vaatasin jalkat (eesti vs. Brasiilia).
KAIDI L: Ujusin, vaatasin MM-i telekast.
MARI-LIIS: Sõitsin jalgrattaga ja käisin ujumas, vahel mängisin viitekat. Telekast tavaliselt sporti ei vaata.
TAAVI: Mängisin jalgaplli.
PRIIDU: Telekast ma küll ei vaadanud sporti, aga väljas ma ikka jooksin, rippusin, mürasin koeraga, mängisin sõpradega luurekat.

MIDA TEED JÄRGMISEL SUVEL TEISITI?
BIRTE: Lähen laagrisse.
MARTIN: Puhkan rohkem, lõbutsen rohkem, MM-in rohkem.
SANDRA: Olen rohkem sõpradega.
KAIDI B: Ei kuku rolleriga ega ole nii palju arvutis.
KAIDI L: Ujun rohkem, lähen Kehra sõbrale külla.
MARI-LIIS: Olen rohkem õues, käin rohkem ujumas ja Eestis reisimas.
TAAVI: Käin rohkem väljas.
PRIIDU: Reisin rohkem, olen vähem arvutis, kogun raha millegi suurema jaoks.

TAHTSIN SUVE LÕPUS KOOLI TULLA, SEST ...
BIRTE: ... igav hakkas.
MARTIN: ... siin on palju tegevust.
SANDRA: ... siis näeb sõpru ja õpetajaid, tahan 6. klassi minna.
MARKUS S: ... tahtsin sõpradega kokku saada.
KAIDI B: ... siis näeb klassikaaslasi.
KAIDI L: ... saab sõpru näha.
MARI-LIIS: ... tahtsin näha sõpru ja klassikaaslasi, minna Megazone'i.
TAAVI: ... kehalises saab jalgpalli mängida ja näen sõpru.

MA EI TAHTNUD KOOLI TULLA, SEST ...
BIRTE: ... suvel sai igal pool käia.
MARTIN: ... kool on kahjulik.
SANDRA: ... ei viitsi õppida.
MARKUS S: ... ei viitsi ja vara peab ärkama.
KAIDI B: ... ei viitsi õppida, peab vara ärkama, ei saa sõpradega õues olla.
KAIDI L: ... peab õppima ega saa puhata.
MARI-LIIS: ...kui kaua koolis käia, muutub see tüütuks.
TAAVI: ... saab vähe magada, peab õppima, söök on 2 krooni päev.
PRIIDU: ... õppimine on tüütu ja vaheaeg oli liiga lühike.

MINU 2009/2010. AASTA HOROSKOOP
BIRTE: Mul läheb kõik hästi ja saan palju tuttavaid. Lähen laulukoori.
MARTIN: Jäär on sellel aastal väga jäärapäine ja hüperaktiivne. Tal on väga vähe raha ja ta jääb kiiresti magama. Soovitame tal mitte armastada, sest muidu muutub ta Sõnniks. Kõige muuga on OK.
SANDRA: Arvan, et õpin sel aastal hästi. Inglise keeles ja matemaatikas läheb halvasti, aga püüan teha nii, et läheks hästi.
MARKUS S: Püüan tubli olla tasemetöödes.
KAIDI B: Proovin matemaatika hinde vähemalt „4“ saada.
KAIDI L: Mul on neljad-viied. Rahaseis on pankrotis. Pereseis ja suhted sõpradega on head.
MARI-LIIS: See aasta läheb üsna hästi, aga uuel aastal hakkab väsimus tekkima. Käekiri läheb käest ära. Kui ennast käsile võtta, saab ka käekirja ilusaks.
PRIIDU: Ma arvan, et mul tuleb suur jama inkas ja vene keeles. Rohkem ei oska proknosida (Priidu sõna).

SOOV KLASSIKAASLASTELE
BIRTE: Kõike head!
MARTIN: Häid pühi!
SANDRA: Õppige hästi!
MARKUS S: Õppige hästi!
KAIDI B: Jaksu õppimiseks!
KAIDI L: Head ajuragistamist!
MARI-LIIS: Olge tublid! Ilusat uut kooliaastat!

SOOV ÕPETAJALE
BIRTE: Pidage ikka vastu!
MARTIN: Head uut aastat! Palju tarku lapsi.
SANDRA: Olge tubli!
MARKUS S: Õpeta hästi!
KAIDI B: Head õpetamist ja mittehaigestumist!
KAIDI L: Et kontrolltööde tegemise soov jääks ära!
MARI-LIIS: Palju häid töid, milles oleks vähe vigu!
TAAVI: Lahedat õpetamist!

MEIE KLASSI REEGLID

2009-09-03T08:27:00.001+03:00

Kordame üle ka tähtsamad reeglid.

1. Järelevastamise aeg on 10 päeva. See kehtib ka nende tööde puhul, mis jäid tegemata puudumiste ajal.

2. Punkt e-koolis tähendab tegemata tööd ja see tuleb järele vastata.

3. Iga õpilane peab ühe toidupäeva eest juurde maksma 2 krooni. Menüü on klassis seinal, sinna märgid need päevad, kui Sa EI söö. Söögipäeva saan maha arvestada ainult siis, kui sellest on teatatud eelmise päeva lõunaks.

4. Klassi korrapidamiste graafik on klassi seinal. Koristamas peab käima IGA PÄEV!

5. Ära hiline kooli ega tundi!

6. Hommikuti ütle tere!

7. Söögilauas käitu viisakalt ja arvesta ka teistega!

8. Mobiiltelefon kotti ja näts prügikasti!

6. KLASSI TUNNIPLAAN

2009-09-02T11:50:00.000+03:00

ESMASPÄEV
Vene keel
Matemaatika
Tööõpetus
Tööõpetus
Ajalugu
Kehaline (tüdrukud)
Laulukoor

TEISIPÄEV
Eesti keel
Inglise keel
Loodusõpetus
Matemaatika
Vene keel
Arvutiõpetus
Kehaline (poisid)

KOLMAPÄEV
Eesti keel
Matemaatika
Vene keel
Inglise keel
Muusika
Kirjandus
Kehaline (tüdrukud)

NELJAPÄEV
Matemaatika
Loodusõpetus
Ajalugu
Inglise keel
Kunst
Kirjandus
Kehaline (poisid)
Laulukoor

REEDE
Eesti keel
Loodusõpetus
Matemaatika
Suhtlemine
Vene keel
Kirjandus
Klassijuhataja

Kooliaasta algus

2009-09-01T14:46:00.000+03:00

2009/2010. õppeaasta on alanud!

Kui õpetaja hommikul kooli jõudis, võttis teda garderoobis lillekimbuga vastu varakult kooli saabunud unesilmne Priidu. Priidu sai ülesandeks jagada taldrikutele koolialguse koogid. Riburada ilmus välja veel teisigi kuuendikke, lillekimbud õpetajale pikalt ees ja kavalad naeratused näol. Aga kooli ei tahtnud kuuendike sõnul keegi tulla. :(

1. september algas 9.30 traditsioonilise aktusega. Võtsime vastu 8 pisikest 1. klassi õpilast ja soovisime edukat viimast aastat Valtu koolis 11 üheksandikule. Meie kooliperes on sellel aastal 114 õpilast.

Seejärel alustasime selle aasta esimese klassijuhatajatunniga. Nosisime kooki ja õpetaja tuletas meelde kooli kodukorra ja meie klassi reeglid.

Meie klassi tuli uus õpilane - Rapla tüdruk ja endine Lipa kooli õpilane Birte. Oleme nüüd ainuke klass koolis, kus poisse ja tüdrukuid on võrdselt. Soovime Birtele kiiret kohanemist ja teeme omalt poolt kõik, et saaksid meiega kiiresti sõbraks!

Teadmata põhjustel ei jõudnud esimesel päeval kooli Markus O, kes viibivat teiste kuuendike sõnul Prantsusmaal. Klassipiltki jäi seetõttu tegemata. Ootame Markust!

6. klassil on kolm uut õppeainet: vene keel (õp. Veera), arvutiõpetus (õp. Koidu) ja suhtlemine (õp. Reet). Tagasi on ka kuuendike päris esimene ja selle aasta 1. klassi õpetaja - õp. Vilve. :)

Selle aasta märksõnaks on tasemetööd. Neid ootab kevadel ees kolm: eesti keeles, matemaatikas ja hetkel veel teadmata õppeaines.

Lähiaja plaanide hulgas on Vigurivända vabariiklik finaal 12. septembril Veskisillal. See puudutab Markus S-i ja Kaidi B-d.

KUI SUL ON MÕNI MURE, SIIS KLASSIJUHATAJA AITAB SIND! TULE JA RÄÄGI!

IKKA RÕÕMSAT MEELT, KUUENDIKUD!